Mart Vaiksaar: vald töötab korralikult siis, kui vallakodanik ei tea, millega see tegeleb
Hinnati möödunud aasta tegemisi ja plaaniti tulevikku. Mõtteid ja arvamusi sai seinastseina.
Üheks ideedest oli käivitada naabrite eeskujul vallavanema veerg, milles võiks kajastada tähtsamaid toiminguid mis kuu jooksul vallavalitsuses tehtud, rääkida lahti seadusest ja aja sunnist tulenevaid muudatusi meie tulevases elukorralduses ning avaldada arvamust või vallavanema seisukoha küsimustes, mis meieni ajakirjanduse või teleri kaudu jõuavad. Aga katsuks siis kuskilt otsast alustada.
Suhtumisest ja suhtlemisest
Olen arvamusel, et omavalitsused, nii nagu ka Tori vald, on loodud riigi käepikenduseks, tagamaks inimestele põhiseadusega riigi poolt lubatud õigused. Paraku, alatihti kuuled raadiost-telerist ja loed ajalehest, et riik kirub omavalitsusi ja omavalitsused omakorda riiki. Küll ei anna üks raha, teine aga ei tee tööd. Imelik suhtumine, arvestades asjaolu, et nii riik kui omavalitsus on tegelikult loodud mõlemad inimest teenima. Miks asjaajamine alati ei laabu ja paljugi asju võiks ühe või teise arvates teisiti olla? Siin on ainest, mille üle mõtiskleda.
Alla, maapeale tagasi tulles, arvan, et vald töötab korralikult siis, kui vallakodanik ei tea, millega see tegeleb. Pisut naljatamisi öeldud, aga iva on sees. Kui inimesel on mingi probleem, näiteks tee hööveldamata, lumi lükkamata või ei mahu pisipõnn lasteaeda, siis otsitakse telefoninumbrit, et välja selgitada, kes sellise olukorra eest vastutama peaks. Kui aga kõik eeltoodud asjad paigas, poleks nagu vallavalitsust tarviski.
Lugesin alles hiljaaegu naabermaakonna lehest ühe ärimehest volikogu liikme arvamust, et valla- või linnavalitsus töötab siis hästi, kui iga valitsusega suhtlevat ettevõtjat võetaks kui ametniku tööandjat. Eesti keelde ümbertõlgituna tähendab see vist austavat suhtumist ettevõtjasse. Olin üllatunud, sest siiani arvasin, et ametnikul tuleb suhtuda austavalt kõigisse, kes ametiasutuses asju ajavad. Vajalikuks pean vallaametniku oskust abivajajale seadused „inimese keeles" lahti seletada. Sõltumata, kas teema puudutab sotsiaalteemat, ehitamist, keskkonda või mõnd muud valdkonda.
Vallavalitsust külastab „pastlatelegraafi meetodil" ehk teisisõnu, tuleb isiklikult kohale suhteliselt vähe inimesi. Enamjaolt ajab asju kohapeal vanem generatsioon. Nii ollakse harjunud ja peab tunnistama, et vahetu suhtlemine asjaajamisel on oluliselt midagi muud, kui seda meilitsi või interneti kaudu teha. Aja märk on aga internet ning arengule kätt ette ei pane. Enamus asjaajamisi, mida inimestel vallavalitsuses toimetada vaja on, saab nüüdsel ajal teha üle interneti.
Paraku, kõige rõõmsamad ja kõige kurvemad sündmused, sünnid-surmad tuleb kõigil ikka kohale tulnuna registreerida, nii nõuab seadus. Palju informatsiooni saab valla kodulehelt, sealt on leida ka paljud avalduste, taotluste või kooskõlastuste arvutis vormistamistvõimaldavad blanketid. Samuti on valla kodulehe kaudu võimalik teatada teie poolt märgatud probleemist või esitada vajadusel teabenõue.
Nagu näha, sammub elu edasi seitsmepenikoormasaabastega. Naljaga pooleks, jääb vaid loota, et paarikümne aasta pärast suudame veel omavahel kõnekeeles hakkama saada.
Mis teoksil?
Viis omavalitsust, Sindi, Paikuse, Tahkuranna, Surju ja Tori vald, korraldasid ühiselt korraldatud jäätmeveo konkursi, mille tulemusena saab alates käesoleva aasta 1. märtsist AS Ragn-Sells ainuõiguse Tori valla territooriumil jäätmeid koguda. Eks see too kaasa mitmeid olulisi muutusi meie igapäevaelus ning sunnib muutma prügiga seotud käitumisharjumusi. Uudiseks on seadusest tulenevad kohustuslikud jäätmekäitluslepingud kõigi potentsiaalsete jäätmetekitajatega, milleks on kinnistu-, korteriomanikud, elamuühistud, ettevõtted. Elanikele läheb prügivedu odavamaks, aga saavutatakse see lepingute koguarvu kaudu. Kindlasti tuleb kogu protsessi käivitamisega alguses palju arusaamatusi ja muid sekeldusi, aga teiste omavalitsuste praktika näitab, et keskeltläbi poole aasta jooksul peaks kõik paika loksuma.
Eks paljud meist ole arvamusel, et neil prügi ei teki. Tegelikult ikka tekib küll. Päris kõike aianurgas komposteerida või pliidi all põletada ei saa ja ei tohigi. Valikuid lepingu sõlmimisel tuleb teha mitmeid ning need ei pruugi alguses olla kõige õigemad. Puudub ju varasem kogemus, kui suur peaks olema konteiner ning milline äraviimisvahemik.
Ise mõtlesin samuti tükk aega, enne kui 140 L konteineri rentisin. Tegelikult on mõistlik majandusliku võimaluse olemasolul konteiner endale välja osta, sest näiteks 140 L rendiks tuleb kahe aasta jooksul ümmarguselt 70 eurot välja käia, aga renditasuga seda välja osta ei saa, maksad „viimsepäeva laupäevani". Uus selline konteiner maksab 50-60 euro vahel. Aga rendi peale läksin hetkel sellepärast, et ei oska hinnata, kas äkki vajan väiksemat konteinerit. Vaatan kuni pool aastat, kuidas kast täitub ja kui vaja, vahetan väiksema vastu välja ja siis ostan kasti juba endale.
Oleme vallavalitsuses valmis vastused leidma kõikidele prügiveoga seonduvatele küsimustele. Selle valdkonnaga tegeleb meil keskkonnamaanõunik Enn Mäesalu.
Ehk selleks korraks ning rubriigi käimalükkamiseks jutust jagub. On palju teemasid, mida lahata võiks, aga nendest juba edaspidi.
