Ma ei saa jätta õpetajat klassi endale pea kõike lubava noorisandaga. Ma ei saa jätta klassi ka endale pea kõike lubavat noorisandat. Ja nii need olukorrad tekkivad. Mis aga tänase juhtumi juures eriline oli, et kuigi poisil oli vihapisarad silmas, läks ta tagasi tundi ja tegi natuke isegi kaasa. See oli selle poole aasta jooksul midagi uut ja eeldatava frustratsiooni asemel tundsin päeva taas hea olevat olnud. Head tunnet jagus õhtuni.
Kindlasti ei taha ma leheveergudel viriseda ja kurta Viira Kooli rasket elu. Seda mitte. Mingi aeg tagasi ma otsustasin, et kajastan võimalikult positiivset, sest negatiivset on niigi palju. Aeg hiljem leidsin, et kui rääkima peab, siis on aus rääkida sellest, mis mu sees on ja hetkel on mu sees palju rõhuvat. Kolmas veerand on olnud üle kivide ja kändude.
Koolipink minu kabinetis on tihti täidetud tunnisegajatega, kellega siis tunni lõpuni aega veedame vaieldes, arutledes, tihti vaikides. Kindel igapäevaosa on trepialuste, nurgataguste ja WC-de läbikammimine ning leitavate tundi saatmine. Kõige muu foonil on direktoritöö, mis ahistavalt läpaka ning paberivirna näol koju trügib. Viimased nädalad olen otsinud pidet. Millest hoida, kui tundub, et enam ei taastu? Nagu ikka, omal vaiksel moel on abi mingil hetkel saabunud.
Mõned aastad tagasi saatis mu tädi mulle Ema Teresa 10 teesi. Need olid selle tagasihoidliku naise elutõed. Põhimõtted, mis vedasid teda läbi meie jaoks kujutlematute raskuste. Lugesin need toona läbi ning panin mapi vahele. See mapp mulle nüüd meenuski. Need 10 teesi võiksid olla inimeseks olemise ametijuhendis. Minule sai neist abi ja jätan nad siia leheveerule loo lõppu lootuses, et ehk keegi veel leiab raskel hetkel pidet ja põhjendust oma tegemistele.
Aga nüüd siis head: Viiralinn. Rõõm, puhas rõõm. Suur kummardus Kalevi ja kogu korraldusnaiskonna ees. Järgmine rõõm - täna oli Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Panin silmad kinni ja kuulasin, kuidas lapsed laulsid.
No ilus oli. Täheldasin, et kuigi mõned vanema kooliastme tüübid ebamugavat püstiseismist kompenseerisid miimiliste tegevustega, siis nautisid ka nemad, kuigi välja näidata seda ei olnud ju kohane.
Me saime kooli tööle psühholoog Irina. Tal on kogemus laste varjupaiga psühholoogina. Nii, et seltskond, kellega tegeleda on suhteliselt sarnane. Meie kabinetid on kõrvuti ja ma nägin esimesel päeval, et lapsed said abi.
Proovipäeva tegi eripedagoog. Ta võttis mõtlemiseks aega. Kui ta otsustab meiega liituda, siis on hetkel võimaluste maksimum saavutatud.
Õpetaja Tiia panustas 50 lisatundi oma ajast, et valmistada Viiralinna jaoks imetabaseid auhindu ning kaunistada koolimaja seinu talle omapärase ilusa ornamentikaga. Fuajee, kus ka lapsed oma vahetunnid veedavad on palju rõõmsam ja värvilisem.
Aitäh teile kokad, koristajad, töömees ja kõik teised, kes te igapäevarutiini varjus oma tagasihoidlikku tööd teete ja tihti teenimatult tähelepanu ei pälvi.
Aitäh!
20.02.13. toimus Viira Koolis KOV juhtide istung. Vallavanemad veetsid meie koolis üle kolme tunni. Usun, et see oli hea reklaam koolile. Me ei ole nende jaoks enam mingi udune üksus kusagil, vaid konkreetne kool, kuhu oma valla lapsed saata. Ma ei ilustanud meie elu, ega lubanud neile midagi head, peale selle, et me nende lastega tegeleme.
Usun ja loodan, et nad jäid kooliga rahule. Ja nüüd siis Ema Teresa 10 teesi:
1. Inimesed on enamasti mõtlematud, arutud tegelased, ikkagi andesta neile alati, kohe, tingimusteta, lõplikult. Andestus ei ole emotsioon, vaid otsus!.
2. Kui tegid inimestele head, aga tasuks said ebaõiglasi süüdistusi ja valetamist, justkui oleksid omakasu ajel tegutsenud, ikkagi jätka väsimatult headuse tegemist!
3. Kui tuleb edu, siis saad uusi sõpru, aga ka vaenlasi. Ikkagi püüdle väsimatult aina kõrgema edu poole!
4. Kui Su siirusele ja aususele vastatakse pettusega, jää ikkagi alati siiralt ausaks!
5. See, mida aastaid ehitasid, võib puruneda hetkega, ikkagi jätka oma plaani järgi alati taas ülesehitamist!
6. Kui oled leidnud muretu õnne, Sind hakatakse kadestama, siis ikkagi jätka teadlikult olemast õnnelik!
7. Kuigi Su täna tehtud heateo inimesed homme unustavad, ikkagi jätka uute heategude tegemist!
8. Pole tähtis, mida inimesed Sinust räägivad, ikkagi jätka oma südameasja töö tegemist!
9. Palvetage isekeskis, jääge ühtseks tervikuks!
10. Jagage inimestega kõike, mis teil on, kuigi jagatu ei rahulda neid kunagi.
Lõpuks Sa näed ja mõistad, et mitte midagi ei toimunud Sinu ja inimeste vahel, vaid kõik see toimus Sinu ja Jumala vahel. Jõudu teile! Valdur
„Viiralinn 2013" alapealkirjaga „Olen ma vast kange kukkel" on toimunud!
Neljandat korda järjest sai peetud Viira Kooli juures talvine koguperepäev! Tänaseks oleme teinud päevast kokkuvõtte ning kui uskuda kohalviibinute vahetuid muljeid ja ilmeid, siis võib vist jääda vaat et rahule. Ühe korraldajana tean, et soov oli rohkemaks, aga nagu õue üritustega ikka siin Eestimaa heitlikus ilmas, siis sina võid küll tahta, aga ilm lõpuks otsustab, kuidas asjalood tegelikult toimuma saavad. Seekord oli loodus meie poolt nagu ikka!
Neile kes kohal käisid ei ole midagi vaja seletada, aga kes juhtumisi ei saanud tulla, teile siis teadmiseks, et 10. veebruaril püüdsime teha järjekordset lumekuju Viira Kooli juurde ja seekord oli teemaks - madu. Teadagi miks, sest madu on ilus. Mao toorik sai pikk ja looklev, teest kuni jõeni ja kui oleks olnud rohkem maovoolijaid, oleks saanud madu tervikuna omalaadse kuju, aga need kes voolisid, olid väga tublid ning tänaseni on tuisuvaalude alt näha see, mis tol päeval valmis meisterdatrud sai.
Meil käivad veel otsingud, kuidas oleks kogu toimuv nii tegijatele kui vaatajatele kõige paremini jälgitav. Sel aastal pressisime suusaraja ümber lumelinna, et need kes ehitavad, saaksid jälgida suusavõistlust või siis vastupidi, need kes näiteks suusarajal on konkurentidest pikalt eest ära sõitnud ja igavuse käes vaevlevad, nemad siis saaksid mugavalt jällegi lumelinna ehitust nautida.
Termomeeter sinder seisis terve nädala 0 kraadi juures nii öösel kui päeval ja pritsisime meie vett, mis meie pritsisime, selgus hiljem ikkagi, et ilma külmakraadideta liuvälja õue teha ei saa. Küll aga on selliste kraadide juures lumi hästi voolitav.
Hommikul käis meil küll uhke suusarajamasin jälgi ajamas, aga kuna päev läbi sadas laia lund, siis pärastlõunaks oli kogu kaunidusest järel ainult aimatav jälg. Suusatajad olid aga vaprad ja võistlus toimus sportlaste jaoks võrdsetes tingimustes. Kõik kes startisid, kõik ka finišeerisid, mitte nii nagu Tartu maratonil, et osad ei jõudnudki omal jalal lõppu.
Toimus veel kõigile jõukohane võistlus tõukekelkudele, mis osutus üllatavalt populaarseks.
Täpselt ei teagi, kas auhindade pärast või lihtsalt niisama, aga kui järgmisel aastal sama kordub, saame teha põhjalikumad järeldused.
Kuna paari päeva pärast oli tulemas vastlapäev, siis tellisime pidulikuks puhuks, vahelduseks koerarakendile, saanisõidu ja küll oli ikka uhke vaatepilt , kuidas kaks kuljustega hobust koos hobuveokijuhiga, eriti edevat saani mööda Tohera teed sikutasid. Loodetavasti kõik kes tahtsid, said oma vastlasaanisõidu sel päeval tehtud.
Kõigile kohaletulnuile oli kingituseks 1 kange kukkel ja kes vähegi võttis vaevaks osaleda organiseeritud üritustel, sai endale koju kaasa uhke auhinna.
Koolimajas sees oli võimalus keha kinnitada ja vaadata muuseumis ringi, kuhu sel aastal olime kokku kuhjanud erinevaid talispordivahendeid vanast ajast ning kui parimate autasustamine sai tehtud, lasime õhku tänavuse aasta rahakotile jõukohase ilutulestiku.
Ainus mis piduliku sündmuse pidulikkusele varju heitis, oli minu meelest täiesti kohatu lumememmede meeleavaldus õpilaskodu ees. Jäi arusaamatuks, et miks just siin ja miks just sel päeval oli vaja neil tulla oma probleemidega lagedale, aga kohal nad olid ja nõudsid häälekalt vaikides oma olematuid õigusi. Kuna visad streikijad on tänaseni paigal, siis hoiame kindlasti silma peal nende tegemistel ja minul on küll plaanis koos esimeste soojade ilmadega minna vaatama kuidas külmavõetud porgandid söetükkidega võidu jõe poole purjetavad ja kes teab, vahest isegi naeran nende kuuldes viimasena?
Nüüd tänan asjaosalisi:
Kõiki lumemao ehitajaid - maovähendamise operatsiooni eest!
Kõiki suusasportlasi - startimise ja finišeerimise eest!
Viira Kooli kogu kollektiivi- kõige eest, kus abi vaja oli!
Eriti suured tänud Tiiale ja tema naismeeskonnale järjekordsete ja ainulaadsete auhindade eest!
Aarot - efektse ja võrdlemisi säästliku lõkkesüütamise eest!
Raivo Remonti - kollase kopa ja peaaegu et liuvälja eest!
Laane Talle - hobuste ja uhke saanisõidu eest!
Karuskose seltkonda - tõukekelkude ja Soomaa kalendrite eest!
Kohvikut „Kuuvarjutus" -maitsvate kuklite eest!
Vastlaid - vastlakuklite eest!
Argot - erinevate vidinate eest!
Kalmerit - suusaraja eest!
Raigot - bussijuhtimise eest!
Ivarit - Škoda juhtimise eest!
Vallavalitsust - rahalise toetuse eest!
Tori Spordiklubi - igasuguste asjade eest!
Helga Sermati naiskonda - no ikka päris korraliku supi kokku keetmise eest!
Ajavõtumeeskonda - (Anneli, Andra, Rita) stopperivajutamise eest!
Lembitut - ideede ja vanade kelkude eest!
Facebooki - like-de ja jagamiste eest!
Ennu - piltide eest!
Streikijaid - arusaamatute protestide eest!
Ja ühte autot - kuradi juhmakas, hoia tee pealt eest!
NING KÕIKI KÕIKI, KES TULID JA LUSTISID!!! Meid oli sel aastal kokku umbes 130 hinge!!! Kui tunnete, et te ei ole Eesti sõpruslinna Tallinnasse vahel oodatud, siis Viiralinna olete alati oodatud! Kohtumiseni järgmisel aastal Kalev