Huvitavas tantsulises etenduses mängiti läbi noore inimese kasvamine ja rahvariiete olulisus selles, alates esimese särgi selga saamisest kuni suririieteni. Etenduse tegi eriti põnevaks see, et igal seelikul, kätisel, jakil ja nende värvil on oma tähendus. Ja mis veel parem, me ei teadnud seda kõike varem. Kogu etendus oli kõigile vaatajatele uudne kogemus ja ei jooksnud kindlasti mööda külge maha.

Olen kindel, et edaspidi käivad meie kooli vallalised tüdrukud teadlikult palja peaga, kannavad punast, et rõhutada oma noorust, ja ehk tõmbavad seeliku vööga kinnigi, et piht ikka peenem paistaks. Poisid aga panevad selga pikkkuue, et näidata, et on tõsiseltvõetav peiukandidaat. Ja miks me seda kõike teha ei võiks? Minu arvates on see üks huvitav uus viis, kuidas oma esivanemaid ja nende pärandit austada.

Kogu loeng-etenduse ülesehitus oli põnev - palju huvitavam kui lihtsalt tavaline loeng. Mina isiklikult sooviksin sellises võtmes harivaid etendusi ka edaspidi näha.