Intervjuu: kuidas sai alguse Haljala kodulootuba?
Reet Markin: Haljala kodulootuba asutati 15 aastat tagasi. Unustamine toimub ruttu ja mis sel ajal oli tähtis, on kaotanud tänapäeval oma sisu ja olemuse, on paljude jaoks teadmata. Palun meenutage asja algust.
Salme Heinla: Algus oli palju kaugemal kui 15 aastat tagasi. Mõned mõtted liiguvad ühelt inimeselt teisele, on olemas, kuid teoks saavad alles aastate möödudes ja siis juba teiste inimeste mõtete ja tegude kaudu. Esimene Haljala muuseumi (mitte kodulootoa) mõtte väljaütleja oli Viru kolhoosi esimees Ants Sillandi 1970-ndate lõpus. Tema pidas silmas kunagist Lillebergi talu, mille hooneid, õue, lähedast metsatukka oleks saanud kasutada vabaõhumuuseumi rajamisel.
Reet Markin: Mille taha asi pidama jäi?
Salme Heinla: Sel lihtsal põhjusel, et ei olnud inimesi, kes oleksid kaasa mõelnud ja osanud näha mõtte teostamise võimalikkust. Kuid neid inimesi, kes esialgu nagu omaette tegutsesid, neid oli. Kogujad, uurijad. Sõna otseses mõttes eraldi. Leelo Kallaste ümber kogunes grupp - endine kooli direktor Otto Salm, tema abikaasa Alma Salm, perekond Roosiväli -, kes uuris Gustav Sandbergi kroonikat. Leelo Kallaste kogus ka pildimaterjali ja ajaleheväljalõikeid.
Reet Markin: Kes veel need omaette tegutsejad olid?
Salme Heinla: Kooli ajalooõpetaja Pärja Ese koos väga kauaaegse koduloolise materjali talletaja Aino Kaasikuga. Nemad olid tõelised kogujad. Tänu nende poolt kogutud fotodele oli võimalik kodulootoa stendide sisustamine, palju pilte on ka Harry Veldi fotokogudest. Need nii-öelda „küla pealt" kogutud esemed on praeguste muuseumitubade esimeses ruumis.
Reet Markin: Kuidas on kogunenud rikkalik kirjavara?
Salme Heinla: Inimesi, kes oma rahva elu ja mineviku vastu huvi on tundnud, on palju ja kõikjal. Nii sai muuseumisse Kõldu ja Kavastu elu kajastav Harald Kadari vara. Mina juhendasin koolis kodu-uurimistöid, esialgu olid need seotud pioneeriorganisatsiooniga ning loodusalase tööga, peagi tulid kodukoha kultuurieluga ja kooli ajalooga seotud tööd. Kodu-uurimistöid on tehtud mitme aastakümne jooksul eri õpetajate juhendamisel ning nii kodukandi ajalugu jäädvustatud.
Reet Markin: Tuleme lõpuks ikkagi ka kodulootoa saamise juurde. Eeldan, et kui oli juba mitmesugust materjali, oli vaja neid eksponeerida.
Salme Heinla: Aeg oli küps 1997. aasta sügisel, mil tänu Haljala tolleaegse vallavanema Jüri Sikkuti toetusele, samuti paljude teiste kodukandi ettevõtete abile algas muuseumitoa remont ning väljapanku ülesseadmine. Muuseumituba avati pidulikult 1998. aastal paar päeva enne Eesti Vabariigi 80. aastapäeva.
Aga nüüd küsimus Sinule, Reet: Millisena näed Sina Haljala kodulootoa tulevikku?
Haljala koduloomuuseumi rajamiseks on tehtud ära suur töö. Kahju, kui muuseumi uksed jäävad kinni ja ei leidu enam inimesi, kes seal toimetaksid. Kogutud on väärtuslikud materjalid. Käies õpilastega muuseumis, näed nende huvi vanade asjade vastu ja imestust, kui nähakse vanu pilte Haljalast. Meie muuseumis saab õpilastele anda esimesed teadmisest sellest, mis on muuseum ja millega see tegeleb. Tulevikus näeksin seal Haljala kihelkonna muuseumi, sest Haljala kihelkond on rikka ajaloo ja kultuuripärandiga.
Haljala Gümnaasiumis on Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks üles pandud fotonäitus, mis kajastab esimese presidendi Konstantin Pätsi elu ja tegevust. Fotodelt saab näha presidendi sünnikodu, pilte vanematest, perest, suveresidentsi Orul ja kodu Kloostrimetsas. Samuti on kajastatud fotodel Konstantin Pätsi tegevust riigijuhina ja tema mälestuse jäädvustamist.
Fotod näituse jaoks on saadud K. Pätsi muuseumist. Muuseum kuulutab välja korjanduse ausamba rajamiseks riigi esimesele valitsusjuhile ja presidendile Konstantin Pätsile.
