Küsimusi oli nii koolifüüsikaga seotud teemadel kui ka igapäevaelulistest valdkondadest. Seega polnud heaks tulemuseks vaja mitte niivõrd matemaatilist ja tehnilist osavust ülesannete lahendamisel, vaid pigem head intuitsiooni ja olukordade piltliku ettekujutamise võimet. Võistlusel tuli 90 minuti jooksul lahendada kuus kuni kümme ülesannet. Võisteldi ühes vanuserühmas, osaleda võisid kõik õpilased, kes polnud alustanud õpinguid kõrgkoolis.

Seekord oli lahendajaid kokku üle 400, üldvõidu sai Kohila Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Hanna Kristiina Liht 38,8 punktiga, kolmanda punktisumma kogus samuti Kohila Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tannar Tint 38,0 punktiga. Vaid 0,6 punktiga edestas teda teise koha pälvinud Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilane Siim Anderson.

Hanna Kristiina, kas küsimused olid 7.- 12. klassile ühesugused?
Jah.

Kuna õpid alles 8. klaasis, pidid neid ülsesandeid samuti oskama, mida õppinud pole?
No, võib-olla on loogilist mõtlemist... Mulle lihtsalt meeldib loogiliselt mõelda.

Kas kuuele ülesandele said kõigilile õiged lahendused?
Ei, üks läks nihu.

Kas juba lahendades oli tunne, et siit tuleb hea tulemus?
Ei olnud sellist tunnet.

Kas füüsika on kogu aeg viis olnud?
Eraldi ainena on füüsika alles esimest aastat, enne oli see koos loodusõpetuse ja keemiaga.

Teid ju õpetab legendaarne Mart Kuurme, kuidas tema rahule jäi?
Õpetaja jäi väga rahule.

Kas ta oskas arvata, et teil nii suurepäraselt läheb?
Ega ei osanud küll.

Kas mõni olümpiaad on ka ees?
Jaanuaris oli just Raplamaa füüsikaolümpiaad.

Kuidas seal läks?
Seal sain ma kolmanda koha.

Kas raskem on ülesannete loogiline lahendamine või olümpiaad?
Olümpiaad oli raskem, sest loogiliselt mõtelda on minu jaoks kergem kui arvutada ja lahendada.

Tannar Tint nagu Hanna Kristiina Liht, osales sellel võistlusel esimest korda. Maakonna matemaatika ja bioloogia olümpiaadidelt on Tannari saavutatud kohad olnud ikka esimese kolme hulgas. Lemmikaineks ütleb ta olevat keemia ja bioloogia. Kuigi tuuma- ja aatomifüüsikat peab enda jaoks samuti väga huvipakkuvaks.

Millist tulemust ise lootsid?
Eesmärk oli mitte päris häbisse jääda. Kui eelmisel korral osales samal lahendusvõistlusel Holger Saare ja oli üldarvestuses 40 ringis ning 12. klasside arvestuses 10. kohal, siis peeti seda koolis väga heaks tulemuseks. Mõtlesin, et ega ma selleni kindlasti ei küüni, et kui üldarvestuses saaks esisaja hulka, siis oleks see juba päris hea.

Mis tunne oli siis, kui tulemuse teada said?
Pool päeva ei saanud arugi, ei olnud nagu loogiline. Ka õppealajuhatajat ei uskunud.
Aga kui tabelit nägin, siis hakkasin aru saama. Eks see ole mõistetav - pole ju kunagi nii suurt tunnustust nii kõrgel tasemel olnud. Eks õnne peab ka olema.

Kuidas noorem tüdruk vanemale poisile ära tegi?
Oli parem.