Veebruari alguses toimus Pärnus Strand SPA ja Konverentsi hotellis projekti „E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes" lõpukonverents. Selles projektis osales neli kooli - Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasium.
FOTO: Foto: Lauri Kulpsoo
Projekti eesmärgiks oli kaasajastada täiskasvanuõpet e-õppe meetodi rakendamise abil, muuta sellega ka üldhariduse omandamist paindlikumaks ning aidata õpilasel kasvada digikodanikuks.
Projekti käigus koolitati nii õpetajaid kui ka õpilasi eesmärgiga juurutada koolides veebipõhist õpet. Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumit esindasid konverentsil direktor Valmar Ideon, viis aineõpetajat ning kaks õpilast.
Lõpukonverentsil said koolide esindajad rääkida oma kogemustest, e-õppe plussidest ja miinustest ning kõigest, mis tekitas probleeme. Sõnavõttudele järgnesid töötoad erinevatele osavõtjate gruppidele. Töötubades toimus ühine arutelu, kus igaüks sai avaldada oma arvamust.
Räägiti pikemalt oma kogemusest, headest ja halbadest külgedest e-õppe juures ning sellest, mis oli keeruline ning mis oleks kogu seda protsessi lihtsustanud. Peale töötubade lõppu tegi iga grupp kokkuvõtte ja järeldused, mis esitati teistelegi.
Töötubadest selgus, et e-õppe plussideks on see, et õppematerjal on iga hetk kättesaadav, väga mitmekesine ning seda on hea säilitada ja jagada. Plussiks loeti ka see, et veebipõhine õpe arendab õpilastel vastutustunnet ja soodustab iseseisvat õppimist. Õpetajatele meeldis, et neil on hea jälgida ja kontrollida õpilaste esitatud kodutöid. Miinusteks loeti vähene arvutioskus ning väideti, et mõnedel õpilastel puudub arvuti või internet.
Miinuseks oli ka võimalus kasutada testidel kõrvalist abi. Õpetajate jaoks oli ebameeldiv ajakulu, mis läks ekursuse loomisele ning arendamisele.
Selgitati ka välja, mida tuleks muuta, et e-õpe oleks sisukam. Selleks olid ettepanekud palgata koolidesse haridustehnoloog, kes aitaks nii õpilasi kui õpetajaid e-õppega ja õpilastele arvutiõpetuse kursuste loomise, et muuta lihtsamaks e-kursustel osalemist. Ettepanekute hulgas oli ka mõte teha digiõpikud eesmärgiga ühtlustada õppematerjale täiskasvanute gümnaasiumide vahel. Õpilastest koosnevas töötoas küsiti lisaks osalejatelt, kas nad soovitaksid e-õpet ka oma sõbrale. Kõik vastasid sellele küsimusele jaatavalt.
Päeva lõpuks selgus, et e-õppe positiivsed küljed kaaluvad üles mõningad puudujäägid praeguses korralduses.
Kõik osalejad said avaldada arvamust ning seeläbi kujundada e-õppe homset päeva.