Kohtumine Igor Gräziniga

21. veebruaril oli E. Vilde nim. Juuru Güm­naasiumi auditooriumisse kogunenud kümmekond ärksamat vallakodanikku. Külla saabunud riigikogu liige Igor Gräzin oli lahkesti nõus vastama kohaletul­nute küsimustele.

Kuna Igor Gräzin on ka Eesti Rahvus­raamatukogu nõukogu esimees, võeti sis­sejuhatuseks kõne alla digiraamatuid puu­dutav teema. Hr Gräzin leidis, et digi­formaat oma fragmentaarsuses ei või­malda teksti süstemaatilist analüüsi, seda aspekti rõhutas ta just õppematerjalidega seonduvalt. Samas on digiraamatu (õpi­ku) plussiks interaktiivsus.

Vastates küsimusele Eesti ja Venemaa suhete kohta, nentis külaline, et kui Ve­nemaal oleks tõeline huvi Eestit allutada, oleks kõige odavam see lihtsalt ära osta, mitte sõjaliselt vallutada. Venemaa tõeli­sed huvid on sadamad ja transiit. Ohuna võiksime tajuda maa, eriti põllumajandus­maa ostmist. Põllumajadusmaa on liiku­mas põhja suunas, sest lõunamaad on monokultuuride kasvatamisega kurnatud. Eesti põllumajandusel võiks olla suur tu­levik. Venemaa ja Aasia riikide kodanikud on sellest juba aru saanud ning maade ostmist alustanud. Soodustavateks fakto­riteks on Eesti stabiilsus ja euro.

Piirilepet puudutavale küsimusele vas­tas Gräzin, et seda pole tegelikult vaja kummalegi poolele.

Kuna parajasti oli käimas Piirivalve-ja Politseiameti peadirektori konkurss, puu­dutati ka seda teemat. Esineja leidis, prae­guse siseministri tegevus on normaalset politseitegevust pärssinud, reapolitseini­ke palgad on langenud, koosseis on de­moraliseeritud. Minister Ken-Martti Vaher võitleb korruptsiooniga, et õiendada ar­veid poliitiliste vastastega.

Loomulikult leidis käsitlemist ka Rah­vakogu ja Jääkeldri temaatika, millele Grä­zini hinnang oli suhteliselt skeptiline. Kui laekunud ettepanekutest suur osa jäetak­se kõrvale, sest igaks juhuks seaduseel­nõusid välja töötama ja menetlema haka­ta oleks liiga kallis, tekitab see omakor­da rahulolematust. Tõenäoliselt see prot­sess sumbub.

Rääkides uue erakonna tekkevõima­lustest märkis kõneleja, et sellest ei tule midagi välja, sest uue partei loomiseks ei piisa lihtsalt soovist. Üks nišš olevat siis­ki olemas: tõeliselt liberaalne vabaturu era­kond. Ettevõtlus tervikuna, mitte ainult suurettevõtted, peaksid saama vabalt are­neda. Praegu ei oska keegi prognoosida näiteks seda, kuidas mõjutab elektrihinna tõus 5 töötajaga firmat, kus on 5 keevitus­aparaati. Suurim majandusprobleem Ees­tis on kartell (jaeketid, pangad...), meil puudub vaba turg.

Et kuulajate hulgas oli ka aukartust­äratava staažiga piloot Raivo Kask, tuli hr Gräzinil lõpetuseks vastata küsimuse­le, mis saab Estonian Air'ist. „Tuleb säili­tada teatud kindlad stabiilsed lennud," oli vastus.