Mida varem, seda parem

Koolikiusamine on ühiskonnas aktuaalne teema. Kahjuks jõuavad koolikiusamise näited avalikkuse ette, kui on juba hilja ehk tegeletakse tulekahju kustutamise, mitte selle ennetamisega. Süstemaatiline kiusamine on üldjuhul tavaks koolis, mit­te lasteaias, aga üksikuid kiusamisjuhtu­meid tuleb ette ka väikeste laste puhul. Selleks, et koolikeskkond oleks sõbrali­kum ja positiivsem, tuleks probleemi enne­tamisega tegeleda juba varases lapseeas.

Juuru Lasteaed Sinilill liitus projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed" 2013. aasta alguses. Kiusamisvastane programm põ­hineb neljal väärtusel: sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Projektis on oluline roll karul. Suur lilla karu, kelle nimi on Sõber Karu, sümboliseerib turvalisust, hel­lust ja sõprust. Sõber Karu on kõikide las­te ühine sõber, ta on lohutaja ja vajadusel laste hääletoru. Väikesed karud on laste enda omad, kellele kirjeldada vajadusel oma muret või tundeid. Väikesed karud on kogu aeg lasteaias, sest neid kasuta­takse laste koosolekutel.

Sõber Karu sai Juuru lasteaia lastele tuttavaks sõbrapäeval, kus ta ennast tut­vustas, lastega koos laulis ja mängis. Väikesed karud olid lapsi ootamas juba rühmas. Projekt annab õpetajatele võima­luse tegeleda kiusamise ennetamisega teadlikumalt ja ka vahendid selle teosta­miseks. Selleks, et metoodikast oleks ka­su, korraldatakse iganädalasi „karukoos­olekuid", kus arutatakse mõne teema­kaardi üle, millel on peal pilt mõnest las­teaiaelus ette tulevast situatsioonist või arutatakse erinevate mõistete üle. Mis on üksindus, hoolivus, armastus, sõprus, ka­dedus, milline võiks olla hea kaaslane? Koosoleku üks oluline punkt on ka mas­saaž, mis on osa laste mittesõnalistest headest suhetest. Selline sõbralik tegevus peaks mõjutama laste sotsiaalseid suh­teid ja parandama sallivust.

Projekt aitab kaasa ka koolieelse laste­asutuse riiklikus õppekavas eeldatud sot­siaalsete ja enesekohaste oskuste kujune­misel. Riikliku õppekava alusel mõiste­takse sotsiaalsete oskuste all lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eeti­listest tõekspidamistest. Enesekohaste oskus-te all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, või­meid ja emotsioone ning juhtida oma käi­tumist. Õppe-ja kasvatustegevuse tule­musel peaksid 6-7-aastase lapse sotsiaal­sed ja enesekohased oskused olema näi­teks järgmised:

• püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
• tahab ja julgeb suhelda - huvitub su­hetest ja tunneb huvi teiste vastu;

• hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
• oskab teistega arvestada ja teha koos­tööd;
• loob sõprussuhteid;
• teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
• mõistab, et inimesed võivad olla erine­vad;
• järgib kokkulepitud reegleid ja üldtun­nustatud käitumisnorme;

• suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
• oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
• tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest.

Võrreldes numbrite või kirjatähtede selgeks õpetamisega on sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste ning õigete väär­tuste juurutamine palju raskem, seda enam, et mõnel inimesel võib eeltoodud oskuste välja arendamiseks ja lihvimiseks kuluda terve elu. Seetõttu on programm lasteaiale sobiv ning õpetajatele toetav ja abistav.

Kiusamise ennetamise puhul sobib üt­lus: „Mida varem, seda parem."