Paldiski Vene Gümnaasiumis etendati muusikali
Seejuures ei mängi selles tuntud teatrinäitlejad, vaid õpilased ise. Sündmused saavad alguse ühes prestiižses elurajoonis, mida valvavad vaprad politseinikud. Ja muidugi on nad juba pikka aega taga ajanud üht ohtlikku kurjategijat - hunti, kes on hakanud suurt huvi tundma ühe maja vastu. Selles majas ei ela aga glamuurne diiva, vaid kits ja tema seitse lustlikku, lärmakat ja veidi sõnakuulmatut tallekest, kellele meeldib väga laulda ja arvutimänge mängida. Hunt ise meenutab küll rohkem lavatähte kui lihtsat halli kiskjat. Kas teate seda muinasjuttu? Muidugi! Ehkki meie jutustame seda uudses võtmes ning küllaltki muusikalikeeles. Muusikalis, nagu ooperiski, väljendavad artistid kõiki tundeid ja sündmusi lauluga.
Erinevalt ooperist kätkeb muusikal veel ka aktiivset tegevust. Meie lastel tuleb oma tegelaskujude sellisel keerukal, kuid huvitaval viisil kehastamine imehästi välja. Eks proovige ise veenvalt ehmuda, rõõmustada või pageda metsiku hundi eest, kui teil on käes mikrofon ja ise samal ajal laulate! Meie noored näitlejad said sellega imeliselt hakkama. Nad elasid oma tegelaskujusid kehastades rolli täielikult sisse, mõtlesid välja, kuidas nende kangelased peaksid käituma, kasutasid oskuslikult rekvisiite ja õmblesid ise kostüümid (siinkohal osutus küll täiesti asendamatuks lastevanemate abi). Kui lapsed ilmusid lavale, unustasid vaatajad täiesti, et nende ees on nende klassikaaslased - sedavõrd veenvad olid muinasjututegelased kits (Maria Suhhonenko), kitsetalled (Polina Osnatš, Tatjana Rumjantseva, Veronika Prihodko, Patrisia Rudkova, Maria Ponomarjova ja Karina Jedigarova), hunt (Radu Šiman), vaprad politseinikud (Konstantin Kalagin, Pavel Majorov, Aleksandr Kaznikov ja Valeria Safarova) ning koor (Jelizaveta Gerassimova, Maria Linnik, Viktoria Millere, Nikol Rudakova, Jelena Šram, Valeria Janko, Julia Baidukova ja Anastassia Šurõgina), kes laval sündmustikku ette kandsid. Nõnda kõik koos loodigi lavastaja (muusikaõpetaja Svetlana Vesselova) juhendamisel lustlik lavastus nii kooli õpilaste kui ka külaliste rõõmuks.
„Hunt ja seitse kitsetalle" ei ole aga sugugi esimene muusikal, millega meie lapsed välja on tulnud. Novembris mängiti suure eduga ühe teise muinasjutu ainetel loodud etendust kärbsest, kes kõndis mööda põldu ja leidis raha. Publik kuulas koos tegelastega koori jutustust ning naeris laginal, tervitades tarakane, mesilasi ja liblikaid, kes kärbsele külla tulid; värisesid hirmust, nähes hirmuäratavat ämblikku, ning rõõmustasid ulja sääse ilmumise peale.
Eriti tormilise aplausi kutsus aga esile lõpukadrill, mille esitasid kõik laulvad ja tantsivad näitlejad üheskoos.
Eriti meeldiv oli kuulda pealtvaatajate suust küsimust: „Ja millal järgmine etendus tuleb?". Seega ei saanud me kohe kuidagi loorberitele puhkama jääda. Tuleb jälle mõelda välja midagi uut ja ebatavalist, kehastuda uutesse roolidesse, õppida pähe sõnad ja treenida häält, sest tõelised lavatähed, kellena meie lapsed on ennast juba tõestanud, ei saa ju publiku ootusi petta!