FOTO: Topham Picturepoint
1819. aastal moodustati keisri seaduse alusel Eestimaa külakoolide asutamise ja valitsemise komitee, mille ülesandeks oli õppekavade koostamine, koolmeistrite koolitamine ja ametisse määramine ning koolitöö aruandlus ja kontrollimine. Esimesed koolid Koeru kihelkonnas asutati 1835. aastal Merja külas ja Norra mõisamaadel. 1835/36. õppeaastal õppis kihelkonna kahes koolis kokku 94 poissi ja 64 tüdrukut.
Udeva vald ehitas Merja koolimaja, mis oli ümarpalkidest ja õlgkatusega. Majas oli üks klassituba, köök ja koolmeistri tuba. Klassitoas oli neli pikka lauda, millele mahtus istuma 3-5 õpilast. Seinad olid lubjatud. Kool algas oktoobris ja lõppes jüripäeval (23. aprillil). 1836. aastal arutati Koeru kiriku konvendil kooliolusid. Sellest võtsid osa kõik vöörmündrid-talupojad. Õpilased, kes enne leeri puudulikult lugesid, saadeti täienduskooli.
Rahvahariduse taseme tõstmiseks rakendati nn rändõpetajaid eeskätt koduõppe virgutamiseks ja õppijate oskuste kontrollimiseks. 1822. a andmeil on teada, et Koeru kihelkonnas oli selliseks õpetajaks Mart Grossberg (Järvamaa II, lk 27).
Kool avati Merja külas 1835. aastal külarahva aktiivsel toel ja tegutses 1916. aastani. Esimeseks teadaolevaks koolmeistriks oli Juhan Jürgenthal 1871. aastal, kes oli lõpetanud Põltsamaa kihelkonnakooli ja töötas Merjal 19. sajandi viimase veerandi. Õpilasi oli 1871/72. a 65, 1890-ndatel aastatel aga ainult 30 ringis. Venestusajal oli abiõpetajaks Jürgenthali poeg, kes oskas vene keelt.
Merja uus koolimaja ehitati 1869. aastal. 1911. aastal õppis õpetaja Hans Diesfeldi (36 a.) käe all ainult 13 õpilast. Õpetaja mobiliseeriti I maailmasõtta ja jäi sõjas kadunuks. Kooli asukohta tähistav kivi koos vastava tekstiga avati 2008. a suvel. Norra koolis...
alustati õppetööd samuti 1835. aastal.
Kool oli kaheaastase õppeajaga. Esimeseks teadaolevaks koolmeistriks oli 1866. aastal Ado Pohla. Järgmised õpetajad olid Juhan Tamm (1869-1871); Tõnis Kurikof (1871- 1876). Hendrik Liblikmaa, kes oli lõpetanud Koeru kihelkonnakooli W. Tuglase käe all, õpetas 1876-1883. a. Siis anti õpilastele teadmisi lugemisest, kirjutamisest, rehkendamisest, piibliloost, geograafiast ja vene keelest. Koolis oli ka laulukoor. Kooliõpetaja palk oli 100 rubla aastas, koolimaja ülalpidamiseks jäi 52 rubla, raha saadi kogukonnalt ja Norra mõisahärralt. Viimane koolmeister oli Mart Piilbaum kuni 1893. a-ni, mil kool suleti.
(Koeru Muuseumi materjalid).
Rõhu kool
Rõhu koolis algas õppetöö 1860. aastal. Koolimaja asus algul Nahkanuia-Norra tee ääres puumajas kaasiku serval. Esimeseks koolmeistriks oli kihelkonnakooli haridusega Ado Pohla. Koolis käisid lapsed Udeva ja Norra mõisast ning Liusvere külast.
Õpetati lugemist, kirjutamist, piiblilugu, katekismust ja kirikulaulu. Koolikord oli vali: vitsakimp seisis alati ahju peal valmis.
Koolis õppis 30-40 lapse ümber. Tunnid algasid hommikul kell 9 ja kestsid kella neljani õhtupoolikul. Lõunavaheaeg oli paar tundi. Vahetevahel aitasid õpilased koolmeistril töid teha: ropsisid linu, raiusid hagu jm. Kooliõpetaja palk oli 100 rubla aastas.
1876/77 õppeaastast õpetas Mart Piilbaum.
1881/82. õppeaastast määrati koolmeistriks Tõnis Uuring. Ta asutas siin esimese kohaliku laulukoori ja oli lugupeetud õpetaja. 1897. aastal tagandati ta koolmeistri kohalt vene keele mitteoskamise pärast.Äreval 1905. aastal oli Uuring õpetajaks Raigul, kus rahvakoosolekul selgitas Vaali vabariigi meeste nõudmisi. 31.detsembri õhtul 1905. a lasti Tõnis Uuring Koerus maha ja on maetud Koeru vanale kalmistule.
Pärast õpetaja Uuringu vallandamist asus õpetama Ernst Vilmansen (1878- 1965), kes oli Rõhu koolis 1905. aasta sügiseni.
Ta oli valitud põllumeeste saadikuks Tallinna, mille eest saadeti ta Siberisse.
Uus koolimaja ehitati 1914. aastal. Samal aastal asutati Rõhu haridusselts, mis tegutses Eesti Vabariigi aastail aktiivselt.
Aktiivne seltsitegelane oli Heinrich (Hindrek) Piigert, kes oli Rõhu algkooli juhataja 1911-1914, 1917-1918 ja 1920-1940. a. Ta oli I maailmasõjas lipnik ja Vabadussõjas nooremleitnant. 1929. aastast oli H. Piigert Kaitseliidu Koeru maleva pealik.
Nõukogude ajal oli vangis. Heinrich Piigerti haud on Koeru vanal kalmistul. 1921. aastal kolis Rõhu 4-klassiline algkool Norra mõisa häärberisse, kus töötas kuni 1971. aastani, kandes ikka Rõhu algkooli nime.
Aga 1948/49 õppeaastal nimetati kool mitte-täielikuks keskkooliks, kus õppis 77 õpilast.