Kui sellisest võimalusest kuulsime, ei osanud lapsed midagi arvata. Ehk kõige rohkem rõõmu pakkus mõte, et läheme lasteaiast välja. Veel eelmisel päeval püüdsime lastega läbi mõelda küsimusi, mida sobiks küsida või mida tahaksid lapsed üldse teada. Selgus, et küsimuste väljamõtlemine polegi nii kerge, eriti kui ei tea, mis tööd see inimene täpselt teeb.

Igatahes said õpetajate abiga mõned asjalikud küsimused kirja pandud. Palju aitas ka mäng, mis põhines teles nähtud saatele „See pole lastesaade".

Lapsed mängisid ise kuulsusi, kes on külla tulnud ja teised küsisid küsimusi vormis „Kust te tulete? Kes te olete? Mis tööd teete? jne. Nii käisid meil mänguliselt külas Sooaluse külavanem, kalamees, politseinik Soomest, loomaarst ja veel palju-palju kuulsaid ja kummalisi inimesi. Lõpuks meeldis intervjueerimise mäng lastele nii väga, et kestis lausa mitu tundi. Kõige toredam oli, et samal päeval mindi koju lubadusega mängida seda mängu ka ema-isaga.

Lõpuks jõudiski kätte tähtsa kohtumise päev. Vallavanem isiklikult võttis meie noori kodanikke vastu sooja käepigistusega, juhatas meid saali ja tutvustas lastele ennast ning rääkis nii Eestimaast, sõprusriikidest ning näitas tähtsaid aumärke. Juttu oli paljudest olulistest asjadest, mis Sõmeru vallaga seotud. Nii said lapsed katsuda ja nuusutada põlevkivi.

Tundsid, kui kerge see kivike käes on, ning kuulsid, kui oluline osa on sellel kivimil elektri tootmises. Teine oluline kivi, mida näidati, oli eesti rahvuskivi - paekivi.

Lapsed kuulasid vallavanema juttu tähelepanelikult. Seejärel said nad oma kodanikuõigust kasutada ja küsida meie tähtsalt vallajuhilt küsimusi. Kätemeri oli pidevalt üleval. Lastel oli tõesti tekkinud palju küsimusi.

Ilmselt olid nad nüüdseks väga teadlikud, mida teada tahtsid ja mis neid täpselt huvitas.

Küsimuste kõrval - kui palju inimesi elab Sõmerul, mitu küla on Sõmeru vallas, kaua te seda tööd olete teinud, kas saaksime lasteaeda uusi turnimiskohti juurde - küsiti ka sügavmõttelisi.

Näiteks, „Kes on teile olulisem inimene?" ja „Miks on inimestel vähe raha?". Küsiti ka küsimusi, mis on laste seas populaarsed ja mõistetavad - lemmikvärv, lemmikraamat, lemmikloom.

Samuti taheti teada, mida vallavanem vabal ajal teeb ja milline on tema lemmikmuusikapala. Küsimusi oli tõesti palju ja laste suust võib vahel üsna ootamatuid ja otsekoheseid küsimusi tulla, aga vallavanem oskas hästi vastata ja tundus, et noored kodanikud jäid saadud vastustega rahule.

Tänutäheks küllakutse ja vastuvõtu eest olid nii Mõmmikute kui Nublu rühma lapsed meisterdanud pildi.

Selle tunnikese jooksul sai Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev lastele nii omaks, et nii mõnigi otsustas teda pärast kallistama minna. Sellised need lapsed on - otsekohesed ja siirad.