Henn Põlluaas: meie peamised väärtused on eesti inimesed ja riiklik suveräänsus
Lugupeetud sauelased, sõbrad ja külalised! Tervitan teid Saue Linnavalitsuse nimel ja soovin teile kõigile kogu südamest õnne Eesti Vabariigi üheksakümne viienda aastapäeva puhul!
See on mul täna juba kolmas kord osaleda vabariigi aastapäeva tähistamisel. Esmalt gümnaasiumi aktusel, siis lasteaias ja nüüd siin. Kõik korrad on olnud meeliülendavad ja sügavalt isamaalised üritused.
Eesti riik sündis eesti rahva enesemääramise kustumatul õigusel ja on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - nii deklareerib meie põhiseadus.
Vabadus ei tulnud kergelt. Oleme oma riigi ajaloo jooksul pidanud korduvalt iseseisvuse eest võitlema. Vabadussõjas, Teise maailmasõja käigus ja hilisema metsavendade vastupanu ajal tehti seda relv käes. Osa siinolijatest on selles ise osalenud.
Viimane iseseisvuse taastamine toimus õnneks verevalamisteta, kuid olime ka selleks valmis kui vaja. Vabadusetahe oli sedavõrd suur ja kustumatu. Ma olen kindel, et ei ole ühtegi tollastes sündmustes osalenud inimest, kes veel tänagi ei mäletaks seda enneolematult ülevat tunnet ja rõõmu, mis valdas meid vene okupatsioonivõimude poolt keelatud sini-must-valgete lippude väljatoomisel ja taasiseseisvuse väljakuulutamisel.
Me oleme kiiresti edasi liikunud ja tänast Eestit pole nõukogudeaegsega võimalik võrrelda. Kuid see on toimunud tihtipeale vastuolude süvenemise hinnaga, mis eriti viimasel ajal on ületamas rahva sotsiaalse taluvuse piiri. Just seetõttu võtavad paljud vabariigi aastapäeva vastu kahetiste tunnetega.
Et jääda riigina püsima, areneda ja edasi minna, peame endalt küsima, millisena me Eestit näha soovime, ja kui see on selgeks saanud, siis kuidas selleni jõuda.
Meil olemas kaks peamist väärtust, mille eest tuleb hoolitseda ja mida tuleb tingimusteta ning igas olukorras kaitsta. Need on eesti inimesed ja riiklik suveräänsus. Eesti ühiskonna heaolu on kõigepealt eesti kodaniku ja eesti perekonna heaolu. Suveräänsuseta on see mõeldamatu. Kui vaja, tuleb kõike seda ka tulevikus kaitsta kõhklematult kasvõi relv käes. Me ju teame, milliste kohutavate tagajärgedeni viis hääletu alistumine.
Lisaks vabariigi aastapäevale on lähenemas veel üks märkimisväärne tähtpäev. See on päev, mil tänase Eesti Vabariigi ajaline kestvus ületab okupatsioonieelse perioodi pikkuse. See on suur saavutus. Kuid demograafilise kriisi ja majandusraskustest põhjustatud väljarändega on meie väljavaated oma riigi üheksakümne viiendal aastapäeval kurvavõitu.
Kuid me teame, et oleme olnud veelgi hullemas olukorras ja sellest välja tulnud. Pärast Põhjasõda oli meid alles vaid sada tuhat ja ka nõukogude okupatsioonirežiim ei suutnud meid füüsiliselt hävitada, venestada ega meie vaimu murda. See vaim on meil ka täna olemas, see vajab vaid veidi turgutamist.
On viimane aeg muuta reaalsuseks põhiseaduse sätted, mis ma kõne alguses ette lugesin ja mis sätestavad, et Eesti riigi ülim eesmärk on tagada suveräänsus, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ja areng läbi aegade. Selle ülesande täitmine peab olema igaühele meist esmane ülesanne. Kõik mis me teeme, peab tehtama Eesti riigi ja rahva, mitte teiste, ei ida, ei lääne, ega Brüsseli hüvanguks. Tundub, et see põhimõte kipub meie poliitikutel ununema.
Olen alati rõhutanud, et iseseisvus on ka ühiskondlik lepe. Lepe eeldab aga usaldust. Usaldust tuleb hoida, uuendada, taastada ja kasvatada. Usaldust ei ole, kui puudub kahekõne valitsuse ja kodaniku vahel. Inimesed tahavad kaasa mõelda ja kaasa rääkida. Ja eeskätt seda, et neid kuulda võetaks.
Eesti vajab positiivseid muutusi. Viimasel ajal on palju räägitud demokratiseerimisest, vajadusest muuta riigikogu valimisseadust, teha president rahva poolt valitavaks, maksustada välisfirmade väljaviidavad kasumid, alandada elektri lisatasusid, panustada töökohtade loomisesse, lastesse ja peredesse, elu säilitamisse maakohtades jne. Kõike seda tuleb teha.
Ja teha on väga palju, kuid ma olen kindel, et kui inimesed nõuavad ja osalevad aktiivselt ühiskondlikes protsessides, kui meil tärkab tõeline kodanikuühiskond, siis ootavad meie riiki ja rahvast veel paljud juubelid ning ka majanduslik õitseng. Siis oleme endale loonud just sellise riigi, millest lugematud sugupõlved on unistanud ja kus on hea elada. Just sellise, kus pirrud lausa kahest otsast lõkendavad. Ma olen kindel, et me saame sellega hakkama ja Eesti sajas juubel on tõeline rõõmupidu.
Seniks tahan ma aga soovida kõigile jaksu ja jõudu meie ühise kodu paremaks tegemisel ja tänada juba ära tehtud suure töö eest. Kõigele vaatamata on Eesti täna ilusam ja rikkam, kui kunagi varem oma ajaloo jooksul. See on kogu meie rahva ja ka eelnevate põlvkondade teene.
Eraldi tahan ma tänada kõiki relv käes Eesti iseseisvuse eest võidelnud veterane. Oleme täna siia kutsunud kõik Sauel elavad vabadusvõitlejad.
Head veteranid! Eesti rahva tänu ja armastus kuulub teile. Sammuge uhkesti noortega ühes rivis niikaua, kui jaksate, õpetage noori oma eeskuju ja truudusega isamaale ning andke oma noorpõlve unistused üle tänasele noorusele. Vaid nii, andes eelmiste põlvkondade aated ja vabadusetahte edasi järgmistele põlvkondadele, saame kindlustada oma riigi ja rahva edasikestmise. Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti!Fotol: Saue Linnavalitsus tunnustas Eesti 95. sünnipäeval kõiki Saue vabadusvõitlejaid osalemise eest Eesti vabaduse ja riikliku iseseisvuse eest peetud võitluses tänukirja ning raamatuga „Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur". Pildil tänab linnapea Henn Põlluaas vabadusvõitleja Ants Kipparit. Foto: Sirje Piirsoo
