Kuidas saavutada hoolivamat riiki kohalikus omavalitsuses
Kas oleme siis piisavalt hoolivad, kui nähes inimest, kes ei saa oma eluga hakkama, tõttame teda kohe omi asju sinnapaika jättes aitama.
On ütlus, et abistada tuleb seda, kes küsib abi. Aga hoolimine on ka see, kui sa teatud juhtudel ei lähe appi, vaid lased inimesel ise õppida või õpetad ta toime tulema. Kui abistamise tulemusena tekib õpitud abitus, ei ole tegu hoolivusega. Uhh, et olla hooliv KOV, sellel on palju tahke.
Töötu, kahe lapsega ema on abivajaja ja tema aitamine on hädavajalik. Üks osa neist püüab aga ise olukorraga toime tulla ja lapsed võivad olla poolnäljas, kuid ema ei tule abi küsima, sest talle tundub abi palumine alandav.
Samas on töötuid emasid lapsega, kes keskenduvadki vaid sotsiaaltoetustest äraelamisele. Ja nad jäävadki abi küsima. Jah, laste pärast me aitame neid, aga mis sõnumi me nii anname neile lastele.
Kui ehitaja läheb Soome ehitama, sest seal on mitu korda parem palk, siis kas ta läheb ära sellepärast, et riik ei hooli temast? Vaevalt. Minnakse suuremate materiaalsete võimaluste pärast. Kui õpetaja või lasteaiakasvataja läheb välismaale lihttöid tegema, sest ta saab nii mitu korda enam palka kui erialasel tööl Eestis, siis võib öelda, et riik ei hooli piisavalt oma kodanike järelkasvu kasvatamisest ja ei väärtusta tema tööd küllaldaselt.
Kas KOV-i muudab hoolivamaks, kui eraldada suurem rahakogus sotsiaalvaldkonda? Natuke kindlasti. Aga sotsiaaltoetuste summa suurus ei ole kõige olulisem. Kõige olulisem on siiski see, et abi läheb õigesse kohta õigel moel, mis tähendab individuaalset lähenemist ehk süvenemist abivajaja muredesse. Detailides selgub, kas abivajaja vajab hetkel kala või õnge või midagi muud ja kas homme on olukord hoopis vastupidine. Selleks, et süveneda, on vaja aega. Aega, et tegeleda inimestega. Aega, et kuulata ja aru saada.
KOV on siis hoolivam, kui meil on enam aega kaaluda läbi otsuste sobivus erinevatele huvigruppidele, on aega tegeleda abivajajatega. Kuulata inimest, konsulteerida, selgitada ja õpetada teda, leida parim lahendus.
Seega ei saa riiki ega KOV-i liiga kuluefektiivseks lihvida ja koostööd tuleb enam teha riigi erinevate institutsioonidega, mittetulunduslike ühingutega, kes keskenduvad sotsiaalsete teenuste pakkumisele.
