Aili Küttim: reaalsusele otsa vaadates näeme olukorda, mis ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik
95 aastat on väärikas iga - riigile vähem, tema kodanikule rohkem. Täna elab Kõrgessaare vallas 5 inimest, kel aastaid rohkem kui 90. Neist üks, inimene on vanem kui Eesti Vabariik. Proua, Reet Kark tähistab tänavu juunis oma 100. sünnipäeva ja proua Armilde-Anita Valk saab oktoobris 95. aastaseks. Palju tervist ja jõudu teile kõigile!
Nagu eelpool öeldud, ei ole me kõik need aastad elanud vaba riigina, aga tänaseks on juba täiskasvanuks saanud, taasiseseisvunud Eesti algusajal sündinud lapsed. Need on need noored, kes viivad elu edasi ja kelle mälestustes ei ole mitut riiki ega riigikorda. Nemad ei küsi, kas me sellist Eestit tahtsime?
Kui vaadata tagasi meie valla möödunud aastale, siis tuleb tõdeda, et on üks suur juubelite ja saavutuste aasta olnud. Aasta alguses tähistas lasteaed Vigri oma 50. sünnipäeva, Ristna Ilmajaamas on ilmavaatlustega tegeldud 90 aastat, tantsurühmad Marta ja Ungrulust said 10 aastaseks, oli Reigi koguduse 385. ja Reigi kiriku 210. aastapäev. Sügisel tähistasime valla 20. aastapäeva.
Kui räägitakse Kõrgessaare valla väärtustest, siis tavaliselt esimesena nimetatakse meie kaunist loodust. Ei vaidle vastu, on kaunis, aga meie ei ole selle loojad ehk natuke ainult kujundajad. Mina tõstan esikohale meie inimesed. Kõik need juubelid ja saavutused on kellegi järjepidev töö, millest jääb oma jälg. Lasteaia juubelil tänati inimesi, kes on seal järjest töötanud kümneid aastaid, tõdeti, et lasteaed paistab silma tööpaigatruudusega. Sellega paistab silma ka Lauka kool ja Kõpu, kus pedagoogid on töötanud pikki aastaid. Tänud teile pühendumise eest!
Võib olla truudus, pühendumus ja lojaalsus ongi võtmesõnad, mis meid omavahel seovad - seovad vallaga ja riigiga. Kui me õpetame lapsi varakult pereväärtuste kõrval ka oma maad ja oma riiki armastama, siis võib-olla ei ole vaja muretseda niipalju väljarände pärast.
Tänapäeva elektroonses maailmas ei olegi võib-olla vahet, kus elatakse või õpitakse, oluline on see, et peetakse tähtsaks eestlaseks ja hiidlaseks olemist, et ei kaoks ühtekuuluvuse ja kogukonna tunne. Kodu, kool ja lasteaed on kohad, kus seda õpitakse.
Kõik, mis tuleb hingest see läheb hinge!
Valla 20.aastapäeva tähistamise üritusel said tänukirja pikaajalise töö eest kümned inimesed. 2012.aasta sotsiaaltöötajaks Hiiumaal valiti Linda Kiivit. Kodanikupäeva aumärgiga tunnustati auväärse töö eest Heino Kerdet. Rahvakultuuri aastapreemia pälvis Helgi Põllo. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kuulus Katrin Sarapuule. Kultuurkapitali tunnustus Teet Kivisillale, kelle juhendamisel tuli Viskoosa Spordiklubi U-19 vanuseklassi meeskond Eesti meistriks.
Presidendi emadepäeva vastuvõtul käis Svetlana Reinmets oma perega ja täna on vastuvõtule kutsutud Aimi Aromatova, kes valmistab parimaid koolilõunaid. Lauka saeveski on Hiiumaa ettevõte number 1. Aitäh Teile pühendumise ja tubli töö eest!
Selleks, et täiskasvanuna suuri tunnustusi saada, tuleb teadmisi omandada koolieas. Lauka kooli õpilased on saanud auhinnalisi kohti mitmetel maakondlikel võistlustel, samuti olümpiaadidel. Jõudu õpilastele ja tänud õpetajatele!
Valla arengukavas, mis on kehtiv dokument aastani 2020, on tulevikuvisioon sõnastatud nii: Kõrgessaare vald on piirkondlike eripärasusi arvestav, mitmekesise majandustegevusega, toimivate sadamatega, omalaadsete kultuuritraditsioonidega, loodussõbralik ning turvaline elamis- ja turismipiirkond. Jah, sellist elukeskkonda ja mitmekesist majandustegevust me soovime. Võtmesõna on siin koostöö ja ühtne Hiiumaa! Täna, reaalsusele otsa vaadates, me näeme olukorda, mis ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, aga me ei ole ka vaesunud vald nagu te seda alles ajalehest lugeda saite. Oleme endiselt omavalitsuste hulgas, kes ei saa riigilt tasandusfondiraha ja tulumaksu laekumine inimese kohta on ka üks paremaid Hiiumaal. Normaalseks arenguks on seda kõike vähe ja vähemaks jääb. Praeguses ühinemisvalguses on selge see, et otsustajad ka vastutavad. Otsustajad ei ole ainult valitsus ja volikogu - otsustaja on ka rahvas. Meil on mitu valikut. Võime jätkata nii, ilma, et midagi muutuks ja võime liigutada vallapiiri mõtteliselt, Ristimäelt Kärdlaga kokku. Meie jaoks parim selgub kindlasti erinevate analüüside ja arutelude käigus vallarahvaga. Olen veendunud, et on mõlema valiku pooldajaid, aga selleks, et sünniks õige otsus ja tehtaks õige valik pöördume just vallakodanike poole. Me ei tohi unustada, et vastutada tuleb selle eest, mida teed ja ka selle eest, mida tegemata jätad. See, kas ühinemine Kärdlaga toimub käesoleva aasta jooksul, on kevade lõpuks selge. Kindel on see, et oktoobris toimuvad omavalitsuste valimised, olge aktiivsed kodanikud ja osalege valimistel, tehes tarkasid otsuseid. Kuskilt kõrgelt ega kaugelt ei ole kedagi tulemas, oma elu saame me ainult ise paremaks muuta.
Käesolev aasta on kuulutatud pärandkultuuri aastaks. Nagu eelpool juttu oli kõik see, mida me teeme jätab oma jälje. Jälje, mida pärandame järgmistele põlvkondadele. 2005. aastal on Ludmilla Träder ja Tarvo Malk koostanud raamatu „Meenutusi elust", kuhu kokku koondatud valla eakate inimeste elulood, saatused ning mõtted ja soovid. Selle raamatu väärtus kasvab iga päevaga. Raamatus on 42 inimese lugu, kellest vaid mõned saaksid seda täna veelkord rääkida. Oma meenutustes räägivad nad sõjaaja kannatustest ja kustumatust soovist hinges, näha veelkord Eestit vaba riigina. See soov täitus neil. Lõpetan oma kõne Leida Ojala sooviga sellest raamatust. Leida oli sündinud Eesti Vabariigiga ühel päeval. Ja ta lugu lõpeb nii: lõpetuseks soovin, et püsiksid kindlalt pered, külad, vald ja Eesti Vabariik.
