Temperatuuri käigu ja lumeolude poolest leian kõige rohkem sarnasusi 1982. aasta esimeste kuudega. Tol kaugel kevadel sulatas kõrgelt käiv märtsipäike kõrgemad põlluviirud lumest vabaks paastukuu keskel ning +8 C küündiv temperatuur meelitas enne astronoomilise kevade algust tagasi esimesed rändlinnud.

Kõige kiirem temperatuuride tõus leidis aset 2007. aasta märtsis. Kuus aastat tagasi oli veebruari keskmine temperatuur -11,2°C, aga märtsi lõpudekaadil õitsesid 18kraadises soojuses juba sini lilled ning tolmlesid remmelgad.

1997. aastal võis kuulda kuldnokkade ja lõokeste lau lu ning koguda vahtramahla veebruari lõpupäevil, kuid kuu hiljem valitsesid õhus taas külmakraadid ning aprilli esimene pool kujunes keskmiselt temperatuurilt jahedamaks kui küünlakuu viimane dekaad.

Siinkohal meenutagem, millal lähima kümne aasta lõikes on põllud Kahloja lähistel lumest vabanenud:
2012 - 22. märtsil;
2011 - 10. aprillil;
2010 - 30. märtsil;
2009 - 6. aprillil;
2008 - püsiva lumikatteta (31. märtsil);
2007 - 10. märtsil;
2006 - 3. aprillil;
2005 - 5. aprillil;
2004 - 20. märtsil;
2003 - 12. aprillil.

Varasematest aegadest on kevadtalvise ilma kohta tähele pandud järgmist:

  • veebruariudu toob vihmase suve;
  • salatuisk küünlakuu lõpus lubab kevade kiiret kulgu;
  • mida tuulisem veebruar, seda ilusamad märts ja aprill;
  • paastukuu alguses päripäeva pöörduv tuul ennustab ilusat sooja ilma, vastupäeva pöörduv tuul aga kõledat ja vilu ilma;
  • vihmane ja lörtsine märts ennustab sagedasi sadusid oktoobrini välja.
Prognoosin, et eelseisvad kevad- ja mahlakuu pakuvad tunduvalt rohkem päikesepaistet ja korraliku talve järel saame kena kevadilma nautida.