Õpetajad ja õpilased lahkuvad Mäetaguse koolist? Direktor soovitab külajuttude asemel fakte kontrollida

Alljärgnevas intervjuus Mäetaguse Elule selgitab põhikooli direktor Tarmo Valgepea õpetajate ja õpilaste koolist lahkumiste tagamaid ning kooli üldisi seisukohti hariduse andmisel.

Kui suur on olnud viimase pool­teise aasta jooksul kaadri voola­vus koolis?

Volikogu revisjonikomisjon oma kor­ralisel kontrollil eelmise aasta lõpus uuris sama küsimust ja leidis kõik korras olevat.

Mille järgi töötajaid/õpetajaid valite ja kas töövestlusel nende nõrkused ja ebapädevus ei avaldu?

Tänapäeva nõudmistele vastavate õpe­tajate leidmine Mäetaguse kooli, aga samamoodi igasse teise Eesti kooli, on väga keeruline ülesanne, sest õpetajate koolitus ei vasta praegustele nõud­mistele, mis on kirjas uues põhikooli ja gümnaasiumi seaduses (PGS) ja uues õppekavas. Õpetajate positsioon Eesti ühiskonna hierarhias on olnud kaua madal, koos vastavalt madala palgaga, mille tagajärjeks on näiteks see, et Eesti kõrgkoolides õpetajaks õppivate tudengite eesti keele tase oli 2009. aastal kõige nõrgem, võrreldes teiste erialade tudengitega. Ehk teisi­sõnu, õpetajaks lähevad õppima tihti nõrgemate teadmistega noored. Eesti koolides töötavate õpetajate keskmine vanus on liiga kõrge, see on suur oht nii praegu kui ka tulevikuks. Samas peavad koolides praegu töötavad õpetajaid tegema olulisi pingutusi, et väljuda oma harjumuslikust õpetamisstiilist ja metoodikatest, sest need ei sobi enam koolile esitatud uute ülesannete täitmiseks, ehk õpetaja peab ümber õppima! Olen teinud 2,5 aasta jooksul ca 175(!!!) keskmiselt ühe tunni pikkust töövestlust, et leida meie kooli paremaid õpetajaid, kuid valmispärlite leidmine on olnud peaaegu võimatu, tuleb aidata valituks osutunutel pärliks areneda ja see võtab aega.

Mitu õpilast on viimase poolteise aasta jooksul koolist lahkunud? Mis põhjustel?

Volikogu revisjonikomisjon uuris oma korralisel kontrollil möödunud aastal sama küsimust ja leidis kõik korras olevat.

Üks külajutt räägib, et koolis võib olla ainult kaks arvamust: Valgepea arvamus ja vale arvamus. Kuidas kommenteerite?

Külajutu tekkimise ja ringlemise põhjusi on palju. Teadmatus, mille tagajärjel hakatakse arvama, ja arvamine ei toetu üldjuhul faktidele, vaid rääkija eesmärgile: pahatahtlikkus ja kadedus, enda alaväärsus­kompleksidest tuleneva halva enesetunde paremaks tege mine - saab teiste kohta karistamatult halvasti öelda -, eneseõigustus oma kehvale tööle või laiskusele, võimuvõitlus, rääkija isiku arenemistase jne. Enamasti ei sisalda külajutt midagi positiiv­set. Aga olemas need külajutud on, võib-olla mõjuvad need rääkijatele omamoodi psühholoogilise ravina ja see on ju hea, kui keegi oma viha või mõnda muud negatiivset emot­siooni maandada saab.

Seletan ära, missugune on juhti­mise mudel, mida kasutan, sealt saab välja lugeda ka vastuse küsimusele. KÕIK tähtsad otsused, mida ja kui­das me koolis midagi teeme, on teh­tud ja tehakse, niikaua kui mina siin töötan, õpetajate konsensuse alusel ehk kõigil on õigus ja kohustus oma sõna sekka öelda ja otsus jõustub siis, kui kõik on poolt. Direktori ja õppealajuhataja ülesanne on tagada nende otsuste täideviimine.

Üks teine külajutt ütleb aga, et Valgepeal on väga selged ja kindlad nõudmised ning kõik inimesed, eriti vana kooliga harjunud, ei ole nende täitmiseks valmis, niisamuti ei pea õpetajad vastu tempole, mis nende tööle peale on pandud. Kuidas kommenteerite?

Juhil peavadki olema selged ja kindlad nõudmised selles, mida on kokku lepitud, muidu ei saa ta juhina töötada. Kas te kujutaksite ette ebakindlat kohtunikku, lendurit, ebalevat arsti jne? Tempost nii palju, et kooli tööle tulnuna palusin ma õpetajatel kirjeldada kõiki takistusi, mis neid segavad olla väga hea õpetaja. Kõik need takistused said umbes aasta jooksul kõrvaldatud, mõned näited: õpetajate töökoormus langes ca 30%, töötasud tõusid oluliselt ja on seotud igaühe panuse suurusega, töötingimused ja õppetöö ressurssidega tagatus suurenes hüppeli­selt jne. Sellistes, ma ütleksin Eesti kontekstis ideaalsetes tingimustes töötades ei saagi ju keskmist töötu­lemust näidata, või mida teie arvate? Niinimetatud vana kooli kohta ütlen seda, et aastalõpu premeerimisel said kõrge tunnustuse mitmed nii-öelda vana kooli õpetajad - Svetlana Pahk, Kaja Peet, Helgi Koppel -, kes oma tööga, uue haridusparadigma ellura­kendamisel on teistele eeskujuks. Asi on ikka kinni isikus, mitte selles, kui vana keegi on või kui kaua ta koolis on töötanud. Tuletan veel meelde, et kool ei ole loodud töötajatele, vaid laste arengu toetamiseks, meie, töö­tajad, oleme seal vahendiks.

Kui palju selgitate kooli töötajatele uuenduste tagamaid ja põhjusi, kui palju nad saavad ise otsustada?

Kõik uuendused on kirjas uues PGSis ja riiklikus õppekavas, nende doku­mentide sisu ja eesmärgid peavad olema meil kõigil peas, see on ele­mentaarne. Arutelud ja otsused, kui­das midagi mõista ja ellu rakendada, teeme me kõik koos, konsensuse alusel.

Tekkinud on omamoodi olukord: ühelt poolt käiakse üle Eesti Mäe­taguse põhikoolilt õppimas, teisalt kohalikud arvavad, et koolis pole hea õppida. Millest selline olukord on tekkinud?

Arvan, et taseme tunnevad esimes­tena ära ikka spetsialistid ja alles siis hakkavad seda märkama ka teised. Hea ja halb on ju alati suhteline, kel­lega või millega võrreldes - kui meie inimestel oleks adekvaatset infot, mis toimub teistes koolides, siis oleks nende seisukoht kindlasti teist­sugune. Kolm ja pool aastat tagasi ei teatud meie koolist Eestis peaaegu midagi, nüüd ei jõua me huvilisi vastu võtta - nad tahavad teada, kui­das me oskame ja teeme kõike seda, milleks Eesti riigi seatud haridus­ülesanne meid kohustab. Mõned näited: eelmisel kuul külastas meid kolm haridusministeeriumi osa­konda, 6. ja 7. märtsil käisid Tartu linna koolide direktorid koos hari­dusosakonnaga, meid kutsutakse konverentsidele teisi õpetama ja oma eduloost rääkima jne. Aga nagu on ammu öeldud: ükski prohvet pole kuulus omal maal.

Mis on teie põhisõnum kogu­konnale?

Kui inimesi huvitavad hariduskü­simused, tulge kooli ja küsige sealt, nn naabrinaise jutt sel teemal jätke kuulamata. See on meie ühine kool, olge selle üle uhke, andke oma panus sellesse ning usaldage professionaale, kes koolis töötavad. Lendureid me millegipärast usaldame ega räägi len­nujaama ootesaalis teiste reisijatega nende kohta külajutte.

_______________________________________________________________________________
Volikogu revisjonikomisjon kontrollis selle aasta alguses õpetajate ja õpilaste koolist lahkumise põhjuseid.

Komisjon sai teada, et 2011/12. õppeaastal lahkus kokku 9 inimest:

1. neli õpetajat koondati kooli vene osa tegevuse lõppemise tõttu;
2. üks õpetaja, kes õpetas individuaalselt diagnoosiga last, koondati pärast õpilase lastekodusse ja eriõppeasutusse suunamist;
3. üks õpetaja lahkus isiklikel põhjustel omal soovil;
4. lahkus paar kuud töötanud asendusõpetaja;
5. omal soovil lahkus majahoidja ja tema asemele palgatud töötaja ei läbinud katseaega.

2012/13. õppeaastal on lahkunud kokku 2 töötajat:

1. töö lõppemisel õpilasele ajutist individuaalõpet (4 kuud) teinud õpetaja pärast lapse uuesti koos klassiga õppele viimist;
2. töötaja omal soovil tervislikel põhjustel.

Koolis töötavad 22 täiskohaga õpetajat, üks osalise koormusega õpetaja ning üks täiskohaga pikapäevarühma õpetaja, kaks logopeedi, üks psühholoog, sotsiaalpedagoog, huvijuht, õppealajuhataja ja direktor.
Lapsehoolduspuhkusel on viis pedagoogilist töötajat.

Põhjused, miks õpilased on lahkunud koolist: vene õppekeelega kooli 13 õpilast, elukohamuutuse tõttu lahkus 13 õpilast, 1 õpilane suunati erikooli, 3 suunati teise kooli ja 1 õpilane õpilaskoduga kooli, 2 last saadeti teise lastekodusse, mistõttu lahkusid nad koolist, 4 last lahkus vanemate soovil koolile teadmata põhjustel.
Koolis õpib 123 õpilast.