Kivisse raiutud nimed ajaloo ja rahva mälus
Paljud sündmused ja nendega seotud inimeste lood on kirja pandud, kuid on ka unustatud lehekülgi.
Ajaloosündmuste jäädvustamisel oli suur osa oma aja kroonikakirjutajatel. Nende ülestähendused põhinesid vahetult nähtul ja olid seega enamikus tõesed.
Mõnd ajalooperioodi on aga tahtlikult moonutatud või hoopis maha vaikitud.
Üheks selliseks on Eesti Vabadussõda. Minuealiste põlvkond ei leidnud selle kohta kooliõpikutest midagi. Vene okupatsioonivõim hävitas ka sõjas langenutele püstitatud ausambad ja mälestusmärgid, lootes nendega seotut rahva mälust kustutada. See ei õnnestunud.
Mis hävitustööst järele jäi, peitis rahvas hoolikalt ära oma aega ootama. See aeg tuli. Jälle on mälestusmärgid oma esialgsel kohal. Mida need räägivad, on võimalik ajaloomaterjalidest järele uurida. Neid, kellel oleks vahetuid elamusi Vabadussõjast, pole enam meie hulgas. Trükis avaldatu ja arhiivimaterjalid aitavad ajaloohuvilistel tegutseda. Võrumaal Pindi kiriku kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vree mannile.
Kümmekond aastat tagasi, olles ühe matusetalituse osalisena Pindi surnuaial, seisatasin mõned minutid ka ausamba juures. Oma mõtete hulgast leidsin vaid ühe niidiotsa: kapten Vreemanni nime olin kuulnud juba lapseeas.
Mõned aastad hiljem hakkasin kodupaiga ja selle ümbruse kultuuriajaloo vastu huvi tundma. Mulle meenus nähtud mälestusmärk ja otsustasin selle kohta rohkem teada saada.
Friedrich Vreemann sündis Lasva vallas Nõnova külas Hööde talus 10. novembril 1894. Perekonnapildil 1913. aastast on isa Peeter, ema Ann, Friedrich, Richard ja Irene.
Perekonnapärimuse järgi oli Vreemanni suguvõsa Hööde talus elanud juba seit se põlve. Keegi nende suguvõsast olnud perekonnanimede paneku aegu kihelkonnakohtu kaasistuja ja lugupidamisest kohtuniku vastu soovinud endale sama nime mis kohtunikul - Freyman. Vastseliina pastor Masing arvanud, et nimede erinevus on siiski vajalik ja pani kirja Vreemann, 1936. aastast Veermaa.
Suur, avar, valgusküllane, rohkete akende ja klaasverandaga kodumaja võis olla ehitatud üle-eelmise sajandivahetuse paiku. Friedrichi lapsepõlve mängukaaslasteks olid vend ja õde ning sageli külastasid peret ka tädilapsed Gottlieb ja Karl, viimane oli hiljem tuntud kirjanikunimega Karl Rumor-Ast.
Friedrich Vreemann kasvas isamaaliselt meelestatud kodus ning see avaldas mõju ka tema mõttemaailma kujunemisele. Jäi vaid oodata hetke, mil end teostada.
Kui maailmasõda puhkes, mobiliseeriti Friedrich tsaariarmeesse tagavara pataljoni koosseisu ja saadeti Petro gradi lipnike kooli. Seejärel algas teenistus tsaariarmees, kus ta sõjaväeliste auastmete redelil kiiresti staabikapteniks tõusis. Kapteni aunimetus anti Friedrich Vree mannile 1917. Ta sai lahingulise vapruse eest mitu aumärki.
1. märtsil 1917 sai Friedrich Vreemann lühiajalise puhkuse ja enam väeossa tagasi ei läinud - oli saabunud aeg asuda võitlusse Eesti vabaduse nimel.
1918. aastal töötas ta mõnda aega õpetajana Võrus. Selle katte varjus koondas ta enda ümber koolipoisse ja ohvitsere, valmistades neid ette eelseisvaks võitluseks. 5. detsembril 1918 toimus tema juhitud salga edukas kaitselahing Hööde talu põldudel. Sõjamehe õnn ja nähtamatu kaitseingel hoidsid teda.
23. märtsil 1919 otsustati Rõuge lähistel Ruuga küla põldudel vaenlase rünnakut ennetada. Pidades isiklikku eeskuju oluliseks, oli kapten esireas, tema kõrval Õunapuu- nimeline koolipoiss.
Seekord pööras kaitse ingel hetkeks pilgu kõrvale ja siis see juhtuski. Vaenlase kogupaugust sai kapten mitu kuu li, surma sai ka tema kõrval olnud koolipoiss.
Avati äge vastutuli ja vaenlane oli sunnitud taganema. Ümbritsetud võitluskaaslaste auvalvest, oli avatud kirst Võru kirikus. Rahval oli võimalus hüvasti jätta ja oma kangelasele austust avaldada. Kaotusvalu oli suur.
Matuserong liikus Pindi kiriku poole. Poolel teel järele jõudnud käskjalg teatas, et tuleb lahingusse minna. Mindi, et jätkata võitlust eesmärgi nimel, mille eest kapten oli elu andnud. Friedrich Vreemann sängitati mulda Pindi kalmistule perekonna matmispaika, kus puhkavad tema vanavanemad: Mihkel (1841- 1933) ja Mai (1843-1915) Vreemann.
Kapteni mälestuseks Pindi kiriku juurde oktoobris 1924 püstitatud mälestusmärgi okupatsioonivõim lammutas. See taastati 1994. aasta sügisel, tema 100. sünniaastapäevaks.
Kangelase pere, Hööde talu viimaste põlvkondade saatus on olnud traagiline. Friedrich Vreemanni vanemad Peeter (1866-1941) ja Ann (1869-1941) küüditati 1941. aastal Siberisse, kus mõlemad samal aastal ka surid. Vend Richard (1901) töötas aastatel 1935-1939 siseministeeriumis, olles 1938-1939 siseminister. Ta hukkus Solikamski surmalaagris 1942. Õde Irene abikaasa Konstantin Kirsimägi oli politseivalitsuse abidirektor. Tema saatusest pole 1940. aastast alates midagi teada. Irene põgenes koos lastega 1944. aastal läände. Pojad teenisid USA armees. Rein langes Korea sõjas 1953. Tõnis hukkus katselendurina 1960. aastal.
Ainsana on Hööde talu perest elus Irene tütar Tiiu Rita Yarborough (1935). Saanud tagasi vanaisale kuulunud Hööde talu, kinkis ta selle eesti rahvale, et seal leiaksid kodu abi ja eluaset vajavad lapsed. Ettevõtmisega on tegeldud juba 1999. aastast. Jääb loota, et kinkija soov kord täitub ja ühe põlise kodu asupaigas algab uus elu.
