Risti kool võib muutuda kuueklassiliseks
Järgnev ülevaade on kokkuvõte mullu sügisel moodustatud ajutise hariduskomisjoni ülevaatest võimalikest hariduse andmise alternatiividest Padise vallas, mille esitas viimati toimunud volikogu istungile komisjoni juht Külli Tammur. Peale koolihariduse teema otsis komisjon lahendust Risti lasteaia majaga seonduvatele probleemidele - viimane pole ehitatud lasteaiana ega vasta mitmele nõudele. Volikogu lauale jõudis otsustamiseks kaks valikut: kas jätkub tänane olukord või luuakse Ristile lasteaed-algkool ning Padisele jääks põhikool ja lasteaed.
Komisjon kaalus ka teisi võimalusi nagu ühe kooli sulgemine, koolide liitmine üheks juriidiliseks isikuks ühtse juhtimisega ja Ristile uue lasteaiahoone ehitamine, kuid need alternatiivid jäeti plusse-miinuseid vaagides kõrvale. Näiteks eri koolide liitmist üheks juriidiliseks isikuks ei soosi Eestis koolide riiklik rahastusmudel.
Põhiküsimus rahas
Haridusvaldkonnas taandub põhiküsimus rahale. Riik eraldab küll õpetajate palgafondi katteks raha, kuid see on otseses seoses õpilaste arvuga. Kuna kulud pidevalt suurenevad ja õpilaste arv väheneb, siis peab vald üha enam panustama, et koolides saaks töö jätkuda. Eriti kriitiline on komisjoni andmeil olukord Risti kooliga, mis ei suuda juba alates 2008./2009. õppeaastast täita jätkusuutlikkuse kriteeriume. Täna maksab vald Risti kooli õpetajate palgafondile juurde 31% ja Padisel 9%.
Viimase kaheksa aastaga on nii Padise kui ka Risti koolis õpilaste arv märkimisväärselt langenud, olles peaaegu 40% võrra väiksem kui 2005./2006. õppeaastal. Viimastel aastatel on õpilaste vähenemine küll aeglustunud, kuid jääb ikka paari-kolme õpilase juurde aastas. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on vallas toimunud aktiivne elamuehitus ning loodud juurde uusi töökohti, ei ole see avaldanud koolide õpilaste arvule positiivset mõju. Harjumaa koolivõrgu arengukavas, mis analüüsis kõikide Harjumaa omavalitsuste olukorda haridusvaldkonnas, on tehtud soovitus Padise koolivõrk reorganiseerida juba alates 2008./2009. õppeaastast ning luua Ristile lasteaed-algkool ning Padisele jätta põhikool.
Komisjoni mõlema valikuvariandi majanduslikkuse arvutused lähtusid võimalikest riigilt saadavatest tuludest ning peamistest koolipidamisega kaasnevatest kuludest, mille hulgas ka koolitranspordiraha ja laste koolituskulud teistes omavalitsustes. Kahe alternatiivi omavahelisest võrdlusest nähtub, et lasteaed-algkooli loomine Ristile on antud õpilaste arvu juures aastas keskmiselt 65 000 euro võrra säästlikum hariduse jätkamise lahendus. Seejuures oleks lasteaed uues, nõuetele vastavas majas ning lisanduks 9-13 lasteaiakohta.
Peale majandusarvutuste kõrvutab komisjon omavahel ka kahe alternatiivi neid plusse ja miinuseid, mis rahasse ei puutu. See protsess on hetkel veel pooleli ning see on ka töö, mille juures komisjon ootab kogukonna panust.
Vaja vaadata kaugemale
Tammuri sõnul tuleb otsustajatel analüüsida haridusküsimust tervikuna ning vaadata veidi kaugemale kui praegune ja järgmine aasta. Samuti tuleb arvestada kõigi vallaelanike huvidega. Oluline on see, et lapsed saaksid kvaliteetse hariduse ning koolikeskkonda saaks veel investeerida. Oma osa mängib õpetajate palga teema - viimase tõstmist nõuab küll riik, kuid tegelikkuses tuleb puudujääk katta vallal endal.
Juhul kui volikogu otsustab luua Ristile lastead-algkooli, siis on esimeseks võimaluseks uuel viisil jätkata ülejärgmisel õppeaastal, kuid see eeldab põhjalikku ettevalmistust, muudatusi dokumentides ning lisaks ka ehitustöid.
