Läti: väiketootjad kasvatavad maitsetaimi, suuremad kapsast ja porgandit
Täna Paides toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorumil ütles Läti köögiviljaühistu Musmaju Darzeni eestvedaja Edite Strazdina, et peamiselt kauplevad nad kohalike toodetega.
Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on viie tootja poolt loodud 2006. aastal. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot.
Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse kohalike toodetega, kuid kevadel ollakse sunnitud pakkuma ka vähesel määral importtoodangut.
Lätlaste "Roheline lusikas"
Ühistu liikmed asuvad laiali üle Läti, mistõttu korraldab logistikat iga liige ise, kuid kõikide liikmete toodangu baasil proovitakse tagada võimalikult efektiivne logistika. Ühistu kulude katmiseks maksavad liikmed 2,5% toodangu müügikäibest.
Ühistu eesmärk on tagada toodete kõrge ja stabiilne kvaliteet, piisav kogus ja sortiment. Olulist rõhku pööratakse ka keskkonnasõbralikkusele ja sotsiaalsele vastutustundlikkusele. Ühistu osaleb kvaliteedikavades, tooted kannavad näiteks Läti päritolu- ja kvaliteedimärki „Roheline lusikas“.
Liikmed on sertifitseeritud Global G.A.P. süsteemi poolt. Liikmed peavad olema sertifitseeritud, et ühistu võiks olla kindel toodete kõrges kvaliteedis.
Suured ja väikesed üheskoos
Ühistu juures töötab kvaliteedijuht, kes viib tootjate juures läbi kvaliteedikontrolle mitu korda aastas – kevadisel külviajal, suvise kasvu ajal ja sügisel koristuse ajal.
Ühistu oluliseks tegevuseks on liikmete koolitus. Ühistu pakub köögivilja ka kooliköögivilja meetme raames. Ühistu kaudu käib ühine tootmise planeerimine ja investeeringute koordineerimine. Investeeringuid planeerides on üks riske kaubanduse muutuvad soovid, nt millises ja kui suures pakendis tooteid poed vajavad.
Toodangu müük käib vaid vähesel määral väljaspool ühistut otse tootjatelt. Tootjatel on lubatud tooteid müüa vaid oma poe kaudu ja otseturustamisel ettevõttest lõpptarbijale.
„Meie ühistu liikmete suurus on väga erinev, kuid mõlemat tüüpi tootjad on vajalikud. Väiksemad tootjad kasvatavad sortimendi rikastamiseks näiteks maitsetaimi ja väiksemaid nišitooteid, nt suvikõrvitsat. Suurematelt tootjatel tulevad mahutooted, nt kapsas, porgand jms,“ selgitas Edite Strazdina.
Uue liikme vastuvõtmiseks peavad sellega nõus olema kõik ühistu liikmed. Ühistu laienemise üks põhjuseid on tootesortimendi laiendamine. Potentsiaalne liige peab tegutsema pidevalt aasta ringi.
Toetused aitavad areneda
Ühistegevuse arendamiseks makstakse Lätis sarnaselt Eestiga tootjagruppidele halduskulude katmiseks toetust. Tootjagrupil peab olema vähemalt viis liiget ja viimase aasta käive peab olema vähemalt 50 000 eurot. Toetust makstakse väheneva määraga viie aasta jooksul pärast tootjagrupi tunnustamist. Ühistu võib saada kahel viisil toetust – kas teatava protsendi halduskulude katmiseks (sarnane Eesti süsteemile) või 75% toetusmääraga investeeringu-toetust.
Viie aasta lõppedes peab tootjagrupp hakkama täitma EL köögiviljasektori tootja-organisatsioonile esitatavaid nõudeid. Tootjaorganisatsioonil peab jätkuvalt olema vähemalt viis liiget. Puhtalt köögiviljaühistu aastane müügikäive peab olema vähemalt üks miljon eurot. Kui ühistu tunnustatud toodeteks on puuvili, marjad ja köögivili, siis peab ühistu müügikäive olema vähemalt 300 000 eurot. Puuviljade ja marjadega kaupleva ühistu müügikäive peab olema vähemalt 150 000 eurot.
Ühistu liikmed võivad väljaspool tootjaorganisatsiooni müüa maksimaalselt 25% tunnustatud toodetest. Tunnustuse saamiseks peab tootjaorganisatsioon koostama kolmeaastase tegevuskava. Toetuse maksimaalne suurus on 4,1% ühistu kaudu müüdava toodangu väärtusest.
