Üle talvemaastiku kõnnib jälle kevad...

Päike kaevab lumekooriku alt välja metsloomade jäljed ja viib need taevasse. Talvemuinasjutt on läbi ja taas algab kõik uuesti...

Täna seda veergu kirjutades küll väljas veel väga kevade nägu ei ole, aga küll ta kosub.

Küllap oleme sellega juba harjunud, et meile tuleb kevad ikka aegamööda, samm sammu haaval. Ehk ongi see hea, sest väga oodatud asjad tunduvad veel paremad olevat ja nii tore on looduses iga päev uusi ja uusi kevade märke avastada.

Tänavu täitub 20 aastat Toila vallale omavalitsusliku staatuse andmisest.  20 aastane inimene on oma eluringidega parajasti kevades ja ehk võib siin paralleele tõmmata ka ühe omavalitsusega - lapsepõlv on möödas, üht-teist on elus juba õpitud ja kogetud, esimesed täiskasvanuks saamise valud üle elatud - aeg sukelduda täiskasvanute maailma.

Järgmine, aprillikuine valla leht, ongi sünnipäeva hõnguline ja püüab möödunud 20 aastat kokku võtta. Heidame pilgu algusaastatele. Kindlasti oli see praegusega võrreldes hoopis teistsugune aeg, olud, milles praegu toimetame, tundusid tol ajal kaugete ja ebareaalsetena.

Teeme kokkuvõtte sellest, mis aastate jooksul muutunud on ja vaatame, kuhu me selle ajaga jõudnud oleme.

Seniks aga päikest teie kevadesse ja kevadet südamesse!