Helistan kell 10.04 tavakodanikuna teenusepakkuja infotelefonile ja ütlen, et parklas on võimatu kahel jalal liikuda ning ehk tuleks kiilasjääle graniitkildu visata.
Telefonitoru otsas olev neiu tänab ja lubab info edasi anda. Õhtul kell viis on kõik endine.

Libeduse eest vastutab maa omanik

„Ma olen ise näinud, kuidas inimesed siin libeduse tõttu pikali kukuvad,“ ütleb haiglakülastaja Magda-Liisa ning lisab, et 60sendine parkimistasu alustatud tunni eest on röövimine.

„Praegusel hetkel on asi sedavõrd totter, et kui ma tahan oma naise garderoobini saata ja auto juurde tagasi tulla, pean ma vanas rahas ligi 10 krooni võrra kukrut kergendama!“ ütleb Mart.

„Oleme juhtinud CityPark Eesti OÜ tähelepanu probleemidele parklate hooldamises ning vajadusele teha seal tõhusamat libedatõrjet,“ kommenteerib Regionaalhaigla juhatuse liige Sven Kruup ning soovitab kannatanutel Cityparki poole pöörduda.

Kuid parkimisteenuse pakkujal on asjadest oma arvamus. „Kui tegemist on tõsise terviserikkega, siis ma eeldan, et tuleks pöörduda arsti poole,“ vastab firma juhatuse liige Margus Risti.

Vandeadvokaat Indrek Sirk arvab, et antud juhul mängitakse üsnagi ebaeetilist pingpongimängu. „Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas tegemist on teega. Teele kehtivad nõuded. Tee eest vastutab maa omanik, olgu selleks siis riik, haigla jne. Kui kannatanu tahab anda asjadele ametlikku käiku, siis tuleks alustada sellest, kes on maa omanik.“

Tasuta 15 minuti kaotamine oli väärt ettevõtmine?

Mitterahuldav parklamajandus ajab harja punaseks ka meditsiinitöötajatel endil. „Nad ei saa oma tööga hakkama. Parklat ei ole liivatatud ja see on täiesti inimsuse- vastane,“ arvab tööpäeva lõpetanud Maire. „Haigla juures ei tohiks tasulist parklat olla. Kolm tundi peaks tasuta parkida saama.“

Citypark OÜ juhatuse liige Margus Risti pole suu peale kukkunud mees. Küsimusele, kas parkimiskellaga parkimise võimaluse puudumine Regionaalhaigla parklas on tema arvates eetiline, vastab Risti, et mõiste „eetika“ ei ole teatavasti üheselt defineeritud mõiste.
„Arvatavasti hetkel ei ole mõtet filosofeerida ja arutada eetika mõõtmiseks kõikvõimalikke taustsüsteeme ning Eestis käibivaid moraalinorme tsiviliseeritud ühiskonna väärtuste prismas!“

Lisaks saame teada, et ka 15minutilise tasuta parkimise võimaluse ära kaotamine 2010. aasta detsembris oli igati väärt ettevõtmine: „Rahulolematus vähenes kordades. Üheks põhjuseks olid probleemid parkimise eest tasumata jätmisega (unustati peale 15 min mobiilselt parkima panna, ei olnud võimalust minna paberpiletit ostma vms) ja selle tõttu esitatud parkimistrahvid. Seetõttu muudeti parkimine tasuliseks esimesest tunnist.“

"Siin ei käida hängimas ja tšillimas!"

Regionaalhaigla juhatuse liige Sven Kruup vastab eetikaküsimusele nii: „Parklate hoolduskulusid kaetakse täies ulatuses haiglat külastavate sõidukijuhtide poolt tasutud parkimistasude arvelt. Tervishoiuteenuse hinnamudelis puudub kulukomponent, mis on ette nähtud haiglatele parklate rajamiseks ja nende korrashoiuks. Sestap on olnud haiglad sunnitud rakendama tasulist parkimist nii haigla töötajatele kui ka patsientidele.
Haigla kasutab parkimistasudest teenitud tulu parklate laiendamiseks, sealhulgas kahetasandilise parkla järk-järguliseks väljaehitamiseks, mis peaks esialgsete kavade kohaselt valmima 2014. aastal.“

Kuigi Risti ja Kruup väidavad, et olukord on läinud hulga paremaks, räägivad haiglakülastajad siiski teist juttu. „See on haige. Ma ei käi siin lõbutsemas, ma ei käi siin hängimas ja tšillimas.
Ma käin siin häda pärast ja inimeste hädade eest võetakse raha. Lisaks sellele on siin ka kohutavalt libe,“ kommenteerib voodihaiget isa tihti külastav keskealine naisterahvas.

Muutlike ilmadega teid ei puhastata

Aga mis põhjusel siis Regianaalhaigla parklas libedahooldus tegemata on? „Muutlikes ilmastikuoludes, kus päeval sulab ja öösel külmetab, ei ole otstarbekas libedusetõrjet suures mahus teostada ja see on osutunud ka vähe efektiivseks,“ kommenteerib Risti.

„Viimane libedustõrje Regionaalhaigla parklates teostati mõned nädalad tagasi, kui ilmad taas ühtlaselt külmaks hakkasid minema (veebruari lõpus). Praegusi ilmaprognoose arvestades on kavas teha uus tõrje hiljemalt selle (12.)nädala lõpuks. Kuna nimetet töid saab teostada vaid öösiti, siis vajab see eelnevat kavandamist.“