Kui eestlane ei pahanda ja ainult vaikselt nohiseb, siis on see juba suur kiituseväljendus
Mari Treial töötab sekretär-asjaajajana Saarde Vallavalitsuses juba pikka aega, oma töö tõttu puutub ta kokku väga paljude valla inimeste probleemidega. Üks suurtest muredest, millega murravad pead just eakamad kodanikud, on isikut tõendavate dokumentide vahetus. Juba Pärnusse sõit on suur peavalu, rääkimata siis keerulise nimega kodakondsus- ja migratsioonibüroo otsimisest ning seal asjaajamisest. On küllalt inimesi, kellele see on tervise tõttu füüsiliselt võimatu, aga iga korralik kodanik tahab, et tal oleks kehtiv isikutunnistus taskus. Appi tuli õnnelik kokkusattumus - Mari õpib töö kõrvalt Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemias, temaga koos õpib seal ka Pärnu kodakondsusmigratsioonibüroos töötav Annika Pärna. Omavahelises jutuajamises tõusis dokumentide vahetuse teema üles ja Annika tegi ettepaneku korraldada esmakordselt Pärnumaal nn dokumendibuss, st ID - kaartide taotlemine kohapeal, Kilingi- Nõmmes. Mari haaras mõttest kohe kinni ja nii see vanker veerema lükati. Täna, 07. märtsil, on juba kolmas kord meie valla elanikel võimalus kergema vaevaga uut isikutunnistust taotleda, kuu aja pärast saab need siitsamast ka kätte.
Suur tänu Pärnu kodakondsusja migratsioonibüroo teenindajatele, kes võtsid vaevaks meie inimesi kohapeal teenindada. Teenindatuid on üsna palju - esimesel korral 54, teisel 75 ja täna 127 inimest.
Eriti peab tänama nende inimeste eest, kes on tervisehädade tõttu aheldatud koduseinte vahele, tublid tüdrukud teenindasid neid kodudes ja ka haiglavoodis. Töö sujus ladusalt, Mari Treial valmistas juba varem ette registreerunute ankeedid, kohal oli pangabuss riigilõivu maksmise võimalusega. Järgmisel korral soovitaks küll kindlasti eelnevalt registreeruda vallavalitsuses (seda on ka eelteadetes kohalikus ajalehes rõhutatud), kus teavitatakse vajalikest toimingutest, näiteks riigilõivu saaks enne ära maksta, siis läheks asi palju kiiremini Eks igas meepotis leidu mõni tõrvatilk, nii ka seekord - päeva lõpul said kõike korraldanud teenindajad mõne kliendi käest üsna ebameeldivalt hurjutada liiga pika ootamise pärast. Kardan küll, et sõit Pärnusse ja ootamine sealses järjekorras oleks olnud suurem ajakulu, tülikam ja ka rahaliselt kulukam.
Tore on see, et Mari Treial pälvis „Lääne Prefektuuri 2012. aasta tegu" raames tänukirja silmapaistvate teenete eest. See kinnitab vana ütlust - ükski prohvet pole kuulus omal maal.
Aga kui teeks nii, et oleks ja tunnustaks oma tublisid inimesi ikka ise ka, neid on meie ümber ju palju!