Toomas Kuuda: hariduse tulevikust ja õpetajate palkadest
Haridusreform riigi tasandil
Eelarve lugemiste vahel tulnud ettepanek vajadusega suurendada tuntavalt õpetajate personalikulusid tulenes kahest põhjusest, esiteks, valitsuse määrusega kinnitati uued pedagoogide alampalgamäärad ning teiseks, sellest aastast jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, millega lahutati põhikooli ja gümnaasiumiosa õpetajate töötasude finantseerimise. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et põhikooli õpetajate palkadeks ettnähtud raha ei tohi enam kasutada gümnaasiumi õpetajatele palkade maksmiseks.
Sellise sammuga alustas riik pikalt ettevalmistatud haridusreformi läbiviimist. Elluviidavate muudatuste põhjus on õpilaste arvu vähenemine Eesti koolides kolmandiku võrra. Riigil ei ole lihtsalt raha ega põhjust ülal pidada koolivõrku koos sama arvu koolide, õpetajate ja tundidega kui õpilasi ei ole. Õpetajate palk saab tõusta ainult tänu haridussüsteemi efektiivsemale tööle, mis väga lihtsutatult tähendab, et koolis käib ja klassis istub normaalne arv õpilasi.
Nagu teada, on eriti drastiliselt vähenenud gümnaasiumiõpilaste arv. Need muutused pole jätnud puudutamata ka Sindi Gümnaasiumi. Arvestades riigi hariduspoliitika suunda, oli juba möödunud aastal selge, et Sindi linn kooli pidajana ja Sindi Gümnaasium satuvad seetõttu väga keerulisse olukorda. Hiljemalt läinud aasta sügisel oleks oodanud Sindi Linnavalitsuselt või võimul olevalt Keskerakonna ja Kodulinn Sindi liidult probleemi püstitust ja arutelu algatamist gümnaasiumihariduse tuleviku teemal. Paraku peideti pea liiva sisse ja välditi tundliku teema tõstatamist. Ei saa pidada piisavaks linnapea Marko Šorini väljaöeldut intervjuus ajalehele Pärnu Postimees 31.03.12, kus ta väitis: "Kogukonna seisukohalt peaks gümnaasium jätkama siin sellisel moel, nagu see on, sest gümnaasium on tihedalt seotud põhikooliga." Kas linnapea hinnang oli emotsionaalne, põhines see mingil majanduslikul või sotsiaalsel analüüsil, jääb selgusetuks. Paraku räägib tänase päeva reaalsus, kus Pärnus asuvate gümnaasiumite päevases õppes õpib 47 ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 14 Sindist pärit noort ning Sindi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas 27 Sindi noort, linnapea arvamusest pisut teist keelt.
Kooli juhtimisest
Sindi Gümnaasiumis teevad õpetajad head tööd ja tänu sellele on põhikooli osa Pärnumaa parimate koolide hulgas. Volikogu istungitel on aga olnud sagedaseks teemaks Sindi Gümnaasiumi juhtimine ja finantseerimine, mis on tekitanud volinikes põhjendatud kõhklusi ja küsimusi. Alustades 2011. aasta algusest kui koolis läbiviidud teenistuslik järelvalve tegi kooli juhtimise kohta 13 tõsist ettekirjutust. Tookord ametis olnud linnavalitsus ostustas kooli direktorile andestada lootuses, et edaspidi suudetakse taolisi möödalaskmisi vältida.
Kui 2011. aasta kevadel sulgeti venekeelse põhikooli III aste, oli kooli juhtkonna lubaduseks, et vabaneva 350 tuhande krooni tõttu pole kooli eelarvet vaja edaspidi suurendada. Paraku on läinud teisiti. Peale 2011. aasta keskel toimunud linnavõimu vahetust on kooli eelarve olnud pidevas tõusutrendis. Majanduskulu on kasvanud 218 tuh eurolt 2011.aaastal 270 tuh euroni 2013. aastal. Igal aastal on suureneud linna poolt makstav peronalikulu.
Seda olukorras, kus õpilaste arv koolis pidavalt väheneb.
Arusaadav, et kallinevad kulud elektrile ja küttele, kuid samas eraldas linn 2012.a eelarvest koolile juubeli tähistamiseks 6000 eurot!, millele lisaks korjati igalt üritusele tulnud inimeselt 15 eurot osalustasu. Kas tõesti olukorras, kus raha napib, poleks vähemaga hakkama saanud? Miks oli sellel aastal, võrreldes möödunuga, vaja suurendada õppevahendite ja koolituste kulu 13 tuhandelt eurolt 28 tuhande euroni?
Või see, kas on ikka igal aastal vaja kulutada infotehnoloogiale suurusjärgus 10 tuhat eurot? Võibolla polegi summad kõige olulisemad, kuid kunagi pole kooli juhtkonda kuulnud rääkimas või tegutsemas selle nimel, kuidas olemasolevaid harjumusi muuta ja kulusid kokku hoida. Võib küsida, kas on vaja hoida eraldi kahte väikesearvulist 5.klassi või kannataks klassid kokku panna? Kui gümnaasiumiklassides õpib 12 või 13 õpilast, kas on vaja igale klassile eraldi klassijuhatajat või saab üks inimene ühe tasu eest juhatada kõiki väikesearvulisi klasse. Taolisi küsimusi võib esitada veel.
Küsitavusi on ka personalitöös. Paljud õpetajad on ametis rohkem kui täiskoormusega ja saavad tänu lisatundidele vägagi korralikku palka. Möödunud aasta detsembris oli volikogu sunnitud arutama teemat, et kuigi avaliku konkursi kaudu otsitakse Sindi kooli õpetajaid, siis tegelikult neid ei vajatagi, et mitte kaotada võimalust soosingusse kuuluvatele õpetajatele lisatundide eest maksta. Kui sellised jutud ametiasutustes ja inimeste seas liiguvad, paneb see nii Sindi Gümnaasiumi kui Sindi linna kooli pidajana mitte just kõige paremasse valgusesse.
Sellised näited ei tekita linnavolinikes usaldust kooli juhtimise ja raha otstarbeka kasutamise üle ning iga kulutus või selle suurendamine võetakse erilise tähelepanu alla.
Selgus ja lahendus on vajalik
Arusaadavalt on Sindi Gümnaasiumi õpetajatel õigustatud palgaootus käesolevaks aastaks ning juhtimisprobleemide tõttu õpetajad kannatada ei tohi. Sindi volikogu saab vajadusel seda küsimust alati uuesti käsitleda ning eraldada raha lisaeelarvega või tehes eelarvesiseseid muutatusi.
Gümnaasiumi finantsseerimise ja õpetajate palgateema juurde tasub volikogus tagasi tulla siis kui on täidetud järgmised tingimused.
Esiteks, linnavalitsus on ette valmistanud analüüsi ja esitanud volikogule põhjendatud seisukohad gümnaasiumihariduse tulvikust ja perspektiividest Sindis, arvestades nii majanduslikke põhjusi kui noorte huvi Sindis gümnaasiumiharidust saada.
Teiseks peab Sindi Gümnaasiumi juhtimine muutuma majanduslikult efektiivseks ja läbipaistvaks. Nii nagu äriettevõtete puhul, et saa ka haridusasutuses jätkata sama juhtimismudeliga ainult kulusid suurendades, vaid tuleb teha ajast sõltuvaid otstarbekaid muudatusi.
Kolmandaks peab kool osaliselt leidma palgatõusuks vajalikud summad oma käesoleva aasta eelarverssursi arvelt, reservi selleks on.
Loodan väga, et linnavalitsus koos kooli juhtkonnaga saab linnavolinike ootustest aru ja suudab lähikuudel teha kõik vajaliku Sindi Gümnaasiumi tuleviku selgitamiseks ja õpetajate palgateema lahendamiseks.
