Tänavu möödub 35 aastat Sindi Kutsekeskkooli sünnist
Tänavu möödub 100 aastat kutsehariduse andmisest Pärnumaal, 10 aastat Pärnumaa Kutsehariduskeskuse loomisest ja 35 aastat Sindi Kutsekeskkooli nr.7 (hilisema nimega Sindi Kergetööstuskooli) rajamisest. Nende tähtpäevade äramärkimiseks korraldatakse Pärnumaa Kutsehariduskeskuses erinevaid väljapanekuid ja näitusi.
1. märtsil avas Sindi Muuseum koostöös PKHK esindaja Sirje Aigroga PKHK ruumides välisnäituse oma kogudest, kus on väljas materjalid, mis kajastavad Sindi Kutsekeskkooli nr 7 ajalugu.
Sindis Kutsekeskkool nr 7 rajati 1978. aastal, ruumid sai kool Sindi vabriku uues administratiivhoones, esimesed kaks aastat oli kooli direktoriks Paul Kaldo. Koolis oli tööl 23 põhikohaga töötajat ning esimesel aastal alustas õpinguid 103 noort. See oli tol ajal ainus eesti õppekeelega tekstiilitööstuskool vabariigis. Avati kolm põhikoolijärgset gruppi - kaks ketrus- ja üks kangrutegrupp ja lisaks üks keskkoolijärgne nn. tehnikakooligrupp, kus keskkooli haridusega noored said õppida tekstiilitööstuse seadmete tehnikuks.
Märtsis 1980 määrati kooli uueks direktoriks Ain Tähe, senisest koolijuhist Paul Kaldost sai vanemmeister. Ja juba samal aastal antakse kutsekeskkooli käsutusse Sindi Õhtukeskkoolile kuulunud kaks õppehoonet. Märkimisväärselt paranevad tingimused õppetöö korraldamiseks.
Üldainete õpetamiseks sisustatakse ajaloo, eesti keele, keemia, vene- ja inglise keele, saksa keele, matemaatika ja füüsika kabinetid.
Alates 1982. aasta jaanuarist määratakse kooli direktoriks Mare Kask, kes jäi kooli juhtima 17. aastaks. Septembrist avati uus erialal: kraasija-linditaja. Tööd alustas naiskoor õpetaja Helle Salumäe juhatusel. 1983/84 õppeaastaks sisustati masinõmbluse õppeklass ja alustati masinõmblejate koolitamisega. Uusi erialasid lisandus veelgi.
1985 aasata septembris tuuakse sisse viimistleja ja 1986 aasta septembrist jalatsi pealseõmbleja eriala.
Sindi Kergetööstuskool 1992 - 2003 Seoses 1. Dets. nim. vabriku pankrotiga peab ka kool õpetatava sisu muutma. Kutsekeskkoolist nr 7 saab Sindi Kergetööstuskool. Sellel perioodil koostatakse ja rakendatakse palju uusi õppekavasid - viiakse sisse majandusõpe, õpetatavatele võõrkeeltele lisandub soome keel. Koolist kujuneb õmblus-, kodumajandus- ja naiskäsitöökool, kus omandatakse nii keskharidus, kui ka igale naisele vajalikud teadmised-oskused.
1993. a sügisest avatakse sekretäride-raamatupidajate eriala.
1996. a sügisest saavad põhihariduseta noored omandada põhihariduse ja masinõmbleja kutse. Vene õppekeelega noored saavad omandada teadmisi kodumajanduse erialal ja 2000. aastast individuaal- õmblemise erialal.
1998 aasta septembrist alustati laomajanduse eriala õpetamisega, avatakse taas tekstiili eriala - tekstiiliseadmete operaator ja kalkuleerimisoskusega kokkkondiiter.
1999 aastal avatakse ettevõtluse eriala ja järgmisel aastal avatakse ärikorraldus, mille lõpetajate seas oli ka tänavu Sindi aastainimese tiitli pälvinud Urmas Parts.
Tekstiilieriala õpilaste väljaõppeks valmis uus õppeklass, kuhu paigaldati kudumisteljed ja mille sisustas Sindis tegutsev AS Qualitex.
1997-1998 õppeaasta on juubeliaasta, kui kooli loomisest möödub 20 aastat. Koolil on vastremonditud õpilaskodu, kus on 1-2 kohalised toad (kööginurga ja wc-ga), puhkeruumid, köögid, duŠŠiruum.
Koolil valmis videofilm "Sindi Kergetööstuskool eile, täna, homme"..
Kooli juubeliüritusel annavad kontserdi oma kooli taidlejad ja vilistlased.
1998 a. lõpus siirdub pensionile kooli kauaaegne direktor Mare Kask ja jaanuarist jätkab direktori kt Kersti Metsmaa.
Novembris korraldatakse taas direktori ametikoha täitmiseks konkurss ja uueks direktoriks kinnitati Indrek Alekõrs. Direktor asus tööle jaanuarist.
Renoveeriti õpilaskohvik ja seeläbi leevendub õpilaste toitlustamise küsimus. Taas toimus koolis direktori vahetus. Töölt lahkus detsembri lõpul Indrek Alekõrs ja direktori kt jätkas taas Kersti Metsmaa.
2003 a kevadel tähistab kool 25 aastapäeva piduliku aktuse ja vilistlaste kokkutulekuga, kus osaleb üle 200 inimese.
Kaugeimad külalised olid Anjalankoskist.
Sellel kevadsuvel anti üle viimased Sindi Kergetööstuskooli nime kandvad lõputunnistused.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Sindi õppekoht 2003 september -2006 detsember Sindi Kergetööstuskoolist saab 2003. aastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuse osa. Kutsehariduskeskuse Sindi õppekohas jätkatakse hariduse andmist ärikorralduse, sekretäritöö, laomajanduse, õmblemise ja kodumajanduse erialal, kokku 172 õpilasele.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse esimene lend Sindi õppekohas, Lõpetas 48 õppurit, kes said lõputunnistuse veel Sindi õppehoones.
2005. a. septembris alustasid Sindi õppekohas veel õpinguid ärikorralduse, laomajanduse ja koka (vene õppekeel) ning jätkasid ärikorralduse, laomajanduse ja kodumajanduse (vene õppekeel) eriala õpilased.
Avaaktusel olid kohal kooli juhtkonna liikmed. Põhjaliku sõnavõtuga esines kooliperele direktor Riina Müürsepp. 9. jaanuaril 2006 asusid Sindi õppekoha õppurid õpinguid jätkama Pärnumaa KHK Niidu pargi õppehoones ning 14. jaanuaril jätsid selles majas õppinud Sindi õppekohaga hüvasti.
Siinkohal peab lisama, et kooli vilistlaste seas on palju äramärkimist väärivaid inimesi: Marek Jürgenson, kes koostöös Urmas Partsuga avas Sindis Kriipsujuku mängutoa; Jana Viherpuu - ärijuhtimise magister, Ago Anderson - praegu tuntud näitleja, Margrit Kits - mittetulundusühing ModeRato, juhatuse liige, pärimusmuusika ansambli Pernu Läte liige, laste laulustuudio Margrit Kitse solistid ja laste vokaalansambli Tähelapsed juhendaja. Ülle Miil, kes on Sindi spordiklubi Kalju juhatuse liige ning kellel on väljapaistvad tulemused spordis, Meeli Kütimets - firmajuht Tartumaal ja veel paljud teised.
Kool tegutses Sindis 28 aastat. Sindi Muuseumi juhataja ja Sindi kergetööstuskooli endise õpetaja Heidi Vellendi poolt koostatud materjalidest selgub aga, et siin on kutseharidust antud ka varem. Aastatel 1946 -1949 tegutses Sindis Tööstuskool nr 3, mis tegutses vabriku juures ja asus vabriku härrastemajas, direktoriks oli Arnold Verte. Kool oli mõeldud maalt tööjõu tööstusettevõtetesse tõmbamiseks. Piirvanuseks oli 14 eluaastat, et lõpetaja oleks saanud 16 aastaseks ja selleks ajaks omandanud remondimeistri kutse soole vaatamata, füüsilist arengut ja eelharidust arvestamata. Koolis õppida soovija pidi olema seitsmeklassilise haridusega. Kooli tarbeks oli vabrikus sisustatud õppetsehh kudumis- ja kraasimismasinatega.
Kellel on huvi, saavad Sindi Kutsekeskkooli nr 7 ajalugu kajastava näitusega tutvuda Pärnumaa Kutsehariduskeskuse raamatukogu ruumides kuni märtsikuu lõpuni.
Minge kindlasti vaatama, lisaks on näitusel võimalik vaadata ka koolist vändatud filme.
Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellendi koostatud materjalide põhjal Viktor Kaarneem
