Rein Kiis: on kaks Lahemaad - kohalike ja keskkonnaametnike oma

Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis on endise Loksa valla maanõunikuna puutunud Lahemaa rahvuspargi temaatikaga kokku üle kümne aasta. Nüüd, kui on taas käes Lahemaa kaitse-eeskirja uue variandi avalikustamine rääkis ta ajalehele Sõnumitooja antud intervjuus, et Keskkonnaameti tegevus väljendub liiga sageli normaalse ja mõistliku inimtegevuse piiramisena ning ei ole lootust, et elanike ja maaomanike jaoks uue kaitse-eeskirjaga midagi muutub.

22. märtsil saabus keskkonnaametnikelt vastus Kuusalu ja Vihula vallavanemate eelmise aasta septembris saadetud kirjale, milles tehti rida parandusi ja ettepanek enne eeskirja avalikustamisele asumist kokku saada, asju läbi arutada. Vastust tuli oodata pool aastat.

„Arvestatud oli meie tehtud redaktsioonilisi täpsustusi, sõnastusi. Sisulisemate ettepanekute kohta on öeldud, tsiteerin kirja: „kaitse-eeskirja formaat, mis on keskkonnaministeeriumi poolt määratud, seda ette ei näe" või „ettepanekuga ei saa arvestada, kuna looduskaitseseadus sellist muudatust ei võimalda". Näiteks on ette nähtus, et Lahemaa territooriumile tohib rajada ühe- või pooleteisekorruselisi hooneid, mille katuse kalle on kindlalt paika pandud.

Kiisi sõnul on Lahemaa rahvuspark väga suur ja käib keskkonnaametile üle jõu, ei suudeta teha kohalikest oludest lähtuvaid otsuseid. "Lisaksin praeguse olukorra ilmestamiseks Poola satiiriku Stanislav Jerzy Leci mõttetera: alati leidub mõni eskimo, kes töötab välja juhendeid Kongo algasukatele, kuidas käituda kuumade ilmadega."

Loe pikemat intervjuud (sh kohalike ettepanekuid) Rein Kiisiga ajalehest Sõnumitooja.