Nõva 345-st valimisõiguslikust elanikust hääletas 133. Poolt oli 65, vastu 68. Rahvahääletuse osalusprotsent oli selles vallas suurim - 38,5.

Osalusprotsendilt järgnes Risti, kus valimisnimekirja kantud 753-st elanikust käis kolme päeva jooksul valdade ühinemise teemal hääletamas 156. Poolt oli 126, vastu 29 inimest. Osalusprotsent oli 20,7. Üks sedel oli rikutud ja üks kehtetu.

Orul oli osalusprotsent 13,5. Valimisnimekirjas oli 740 vallaelanikku, neist osales rahvahääletusel 100 inimest. Uue omavalitsusüksuse moodustamise poolt hääletas 74 inimest. Vastu oli 26 vallaelanikku.

Suurima elanike arvuga Taeblas oli osalusprotsent 11,7. 2022-st valimisnimekirja kantud kodanikust käis hääletamas 237. Poolt oli 162, vastu 75.

Neljas vallas elab kokku umbes 4600 inimest, neist hääleõiguslikke on 3860. Kõigi nelja valla hääleõiguslike kodanike seas oli osalusprotsent 16,2.

Volikogudel ei ole seaduse järgi kohustust rahva arvamusega arvestada. Seega ei pruugi Nõval ühinemise vastu olevate hääletanute napp ülekaal tähendada, et Nõva loobub kolme vallaga liitumast.

Kui arvestada viimast samasugust rahvahääletust mujal Eestis – näiteks Viljandimaal, kus ühinemise teemal küsiti rahva arvamust Viiratsi, Pärsti, Paistu ja Saarepeedi vallas -, siis sealsest umbes 10 000 elanikust käis valimas vaid 143.

Järgmise sammuna koguneb teisipäeval nelja valla ühinemiskomisjon. 15. aprilliks on kutsutud kokku volikogud ühisele infokoosolekule Oru vallavalitsusse. Sellele järgnevad erakorralised volikogude istungid eraldi ruumides, kus iga volikogu võtab vastu otsuse, kas ühineda või mitte.