Ajad, mil loomaarstide vahel käis äge konkurents, on Jõksi sõnul möödas. „Meie vahel käib tihe koostöö, me pääseme ligi looma haigusloole ka siis, kui ta ei ole meie alaline patsient. Loomaarste ei ole enam nii palju. Kes on läinud välismaale tööle, kes ea tõttu loobunud, noori palju peale tulemas ei ole. Omavaheline töö on muutunud konkreetsemaks ja osa arste on spetsialiseerunud kitsamale valdkonnale. Loomaarstidegi seas on ortopeedid ning need, kes spetsialiseerunud südame- ja sisehaigustele. Eestis on kaks heal tasemel närvihaiguste arsti, üks Tallinnas, teine Tartus, on oma silmaarst ja Maaülikooli juures tasemel tehnikaga statsionaarne osakond. Kui ma näen, et lemmiklooma haigus on tõsine ja enda teadmistest jääb vajaka, saan patsiendi eriarstile edasi suunata. Mina pean ennast heaks perearstiks. Inimesi ravivatest perearstidest erinen selle poolest, et vajadusel ma ka opereerin, eemaldan patsientidel hambakive ja erijuhtudel ka pügan kasukat, ostsin selle tarvis isegi hea aparaadi. Paljud ei tea võib-olla sedagi, et Tallinnas Mustamäe tee 44 on loomade kiirabi, mis on avatud 24 tundi päevas." 

Kui talvekuud on loomakliinikule vaikne aeg, siis kevade saabudes ärkavad koos loodusega ka lemmikloomade omanikud. Kevad on kassipoegade ja kutsikate aeg, kevadel algab ka koerte vaktsineerimine.

Jaak Jõks: „Keila linnas ja vallas toimub igakevadine sooduskampaania. See aitab meelde tuletada, et marutaudi vastu tuleb koeri süstida olenevalt vaktsiinist kas iga aasta või kahe aasta tagant. Loomale on parem, kui vaktsineeritakse igal aastal ka teiste nakkushaiguste vastu, näiteks on koertel sagenenud surmavad leptospiroosi juhtumid. Et tulla vastu loomaomanikele, kes ootavad tasuta vaktsineerimisaktsiooni marutaudi vastu, on Keila loomakliinikus igal kolmapäeval kell 11.00-18.00 süstimine marutaudi vastu tasuta. Nii maikuu lõpuni. Tähele peab panema seda, et vaktsineeritakse terveid loomi.

Kogu seda koerte jõuku, keda vaktsineerida on vaja, ei tooda Keilasse, vaid määratakse kindlaks aeg, millal loomaarst kohale sõidab. Töö on pingeline, näiteks Kloogal võib vaktsineerimise järjekorras olla kuni sada koera. Meie teeninduspiirkond ulatub ühelt poolt Lohusallu ja Paldiskisse, teiselt poolt Riisiperre ja Turbasse." Suve saabudes tuleb tööd juurde suvekodude arvelt - paljudele on mugavam oma loomadega käia Keilas kui Tallinna sõita. Eriti palju on suvitavaid koeri-kasse Laulasmaa ja Klooga piirkonnas. See on ka kant, kus suve lõppedes kipub kasse üle jääma, need jäetakse lihtsalt saatuse hooleks. 

Jaak Jõksi sõnul on inimeste suhtumine lemmikloomadesse hakanud tasapisi muutuma. „Koeri peetakse vähem ketis, ollakse kursis, et koera toit ei ole makaron ja kartul, vaid puder, liha ja kuivtoit. Kui inimesteni jõuaks teadmine, et marketites müüdavates odavates koeratoitudes peaaegu polegi liha, paraneks olukord veelgi. Kui koju lemmikloom muretseda, tuleb arvestada ka teatud väljaminekutega. Kutsikas ja kassipoeg võib lastele olla tore mängukaaslane, kuid täiskasvanuks saavad kord mõlemad. Kurvem on lugu siis, kui järsult muutub loomaomaniku majanduslik seisund, siis kannatab ka truu sõber. Juhtub koer haigestuma, on mure veelgi suurem. Kui tavaarst näeb laste pealt, kuidas perel läheb, siis meie näeme seda lemmikloomade pealt. Kui häda on käes, tasub alati tulla nõu küsima. Loomakaitse Selts pakub majanduslikes raskustes loomaomanikele toetust või laenu, kui on vaja looma ravida. Isegi toiduabi on antud."

Keila Loomakliiniku patsiendid ei piirdu ainult koerte ja kassidega. Jaak Jõksi sõnul on viimasel ajal moodi läinud kanakasvatus. „Kanatõuge on väga erinevaid, neid peavad samuti noored, 10-30 lindu korraga. Kitsi on palju. Kuigi Keilas on suurloomade arst olemas, käib üks lehmapidaja meilt mineraale ostmas. Minu abil Piret Hollol on hobune, nii püüan ennast hobuste haigustega kurssi viia. Keskkonnaameti inspektor on meile toonud kakulisi ja kullilisi. Kõige rohkem tegeleme ikkagi koertega ja nende probleeme tunneb hästi Häli Tammeleht, minu teine abi siin loomakliinikus."