Mälumängu fenomen Jõelähtmes

XV. mälumänguturniirile on kriips alla tõmmatud. Mälumängurite definitsioon: “Üks iseseisev punt tarkpäid, kes hulganisti koos moodustavad ühel lainel loksuva vaimuka ja terase taibuga seltskonna” (artikli autori loominguline välgatus).

Milline nauding – tulla kokku, lüüa oma teadmised letti, tunda närvikõditavat pinget õigete vastuste kuulamisel, vaikselt vanduda kui viimasel hetkel just õige vastus valega asendatud (Jevgeni Nurmla tänitamise leivanumber) ja juubeldavat võidurõõmu, kui oled üksinda suutnud hiilata oma intellektiga.

Jevgeni Nurmla (üks turniiri juhtidest) ei nunnuta kedagi. Lajatab otse ja halastamatult kui midagi enesestmõistetavat on puusse pandud. Samas tema küünilisuse piiril mänglev huumor ja Indrek Salise rahuliklepitav naeratus on kindlasti üks neid jõude, mis rahva jälle aasta alguses lauakeste taha lennutab.

Olge terved, kallid kaasmängijad ja võitlejad!

Oleme harjunud, et Aleks Leonidovi võistkond, Juhan ja Jüri “Vana Habeme” võistkond, Meelis Välk “Juhani” võistkond, Sambu võistkond Haljavast tavaliselt esikohtade eest rügavad, kuid sel aastal kerkis tuhast O3 võistkond vallamajast (Andrus Umboja, Priit ja Ester Põldma) endale kohti nõudma. See ongi põnev. Igal turniiril võib olla üllatusvõitjad.

Stabiilne on jäänud viimane koht, mille eest kannab truult ja andunult hoolt Lavagrupi häälekad ja andekad. Viisakalt loovutatakse paremad kohad külalistele. Meile piisab ka mänguilust. (Aga punktid on ka ikka olulised.)

“Kurdile laulmine, pimedale tantsimine ja lolliga rääkimine on kolm narri tegu”.

Küsimus: mis maa vanasõna see on?

Ma tänan südamest oma valla mälumängureid, kes on end Jõelähtme rahvamaja kuldürituste nimekirja raiunud.

Kohtumiseni, armsad sõbrad!