Turvalisusest 2012 ja turvatundest 2013
Tänaseks on politseil eelmise aasta kokkuvõtted tehtud ja sellest lähtuvalt palusime Rakvere politseijaoskonna juhi politseimajori Lembit Kalda volikogu märtsi istungile andma selgitusi olukorrast.
Alljärgneva illustratsiooni põhjal saab öelda, et Vihula vald on statistiliselt Lääne-Virumaa kõige hullem paik (siin figureerivad vaid registreeritud kuriteod).
Sellest statistikast ei saa (ei tohi) teha järeldust, et Vihula vallas elab kõige enam kurikaelu. Kaugel sellest, sellist statistikat meile ka pole avaldatud. On selge, et suvituspiirkonnana, kus pool aastat on oletatav tegelik püsielanike arv vallas ca 8000 elanikku ning kus on palju avalikke üritusi, oleme magnetiks veel palju suuremale lühiajaliselt valda külastavale inimeste hulgale. Samas selge on seegi, et kus on palju inimesi koos ja kus korraldatakse palju üritusi, seal on kindlasti ka gastroleerivate hõlptulu otsijate kontsentratsioon suurem. Samasugune järeldus tuli välja ka Lembit Kalda ettekandest.
Järgmine illustratsioon näitab, millised kuriteoliigid on Vihula valla territooriumil olnud aastate lõikes levinuimad ja kuidas nende kasv/kahanemine käitub ajas. Selgelt teistest ees ehk „auhinnalisel" esimesel kohal on vargus.
Varguste juures on oluline teada fakti, et kurjategijad ei keskendu enam suurtele objektidele ja nende teisaldamisele. Neid on raske operatiivselt raha vastu vahetada, õigem on võtta kohe raha ja jätta ostu-müügi tehingu osa ära või siis äärmisel juhul varastada midagi väiksemat telefon, arvuti vms. Samuti on muutunud kurjategijate käitumismuster oma tööks aja valikul. Varasematel aegadel tegutseti suvituspiirkondades talveperioodil ja teod tulid tihti ilmsiks mitmeid aegu hiljem, täna tegutsetakse suvitusperioodil ja tihti ka päevavalges.
Seega tänu meie puhkevalla staatusele on suurem osa siin registreeritud kuritegudest toime pandud väljast tulnud artistide poolt. Kahju kannatavad tihti ka need, kes pole meie kodanikud, samas eriti eelmisel aastal kannatasid palju meie vallas kinnisvara omavad suvila omanikud.
Kuigi politseimajor möönis, et nad ise ei taibanud küllalt kiiresti, et mis ikkagi 2012 suvel Võsul toimus ja seega hilinesid oma reaktsioonides, siis väidetavalt on tänaseks see seltskond, kes Võsu suvilaid 2012 suvel terroriseeris, isoleeritud. See ei tähenda aga õigust võtta sisse puhkeasendit, sest juba loodusseaduste kohaselt ükski tühi koht ei jää kauaks tühjaks. Et olla valmis uute tegijate tulekuks peame tegema ise kõik, et neil uutel poleks kerge omi „äriplaane" ellu viia. Oluline on meeles pidada, et kõige odavam turvateenus on selle vajaja enda poolt ette võetav ja seega julgen raisata leheruumi ja korrata üle 2012 augusti lehes öeldu:
Kes peab meie vara siis ikkagi kaitsma? Ja millised on võimalused selleks?
Elementaarne on, et vara omanik peaks tegema kõik, et oma vara kaitsta, sj ka kindlustama end selle vastu, kui siiski ettevõetud kaitsemeetmed ei aita. Oma vara kaitseks on ju mitmeid erinevaid võimalusi, neist mitmed polegi nii kulukad. Mõned näited:
1. Esimene enesestmõistetav tegevus on loomulikult korralikud uksed-aknad-lukud;
2. Suhteliselt soodsad lahendused on lokaalsed signalisatsioonid, mis teavitavad omanikku telefonitsi, kuid veel parem on tehniline valve ühitatuna mehitatud valvega. Võsul on turvafirma tugipunkt, seega reageerimine peaks olema kiire ja sellest lähtuvalt ka võimalik kahju väiksem.
3. Lihtsad automaatika lahendused, nt liikumisanduritel töötavad valgustid, millega saab siduda ka liikumisanduriga kaamera jms
4. Piirkondlik ühistegevus turvalisuse tagamiseks. Eestis väga levinud koostöö MTÜ-ga Naabrivalve.
5. Kõige eeltoodu kombineerimine omavahel.
6. Loomulikult tuleb eeltoodule lisada ka vara kindlustamine.
Enda ise kaitsmine on kindlasti palju efektiivsem kui varguse toimumise järgselt süüdlase otsimine politsei või kohaliku omavalitsuse kontoritest. Ütleb ju vanasõnagi, et kes ennast ise kaitseb, seda kaitseb ka jumal. Moodsas sõnastuses võib öelda, et isegi kindlustus ei kaitse, kui ise ei ole tehtud elementaarseid oma vara kaitsmiseks mõeldud tegevusi.
Turvalist suvitusaastat 2013!
Politseimajor Lembit Kalda ettekannet vahendas Raivo Uukkivi
