Tõrva teatrikuu on täies hoos
Näitemängu «Romeo, Julia ja Hamlet ehk kuidas me seda teeme» tõid 9. märtsil vaatajateni Tõrva gümnaasiumi õpilased. Etendus oli kaasahaarav ning tegelased mängisid oma rolli usutavalt. Publik tänas näitlejaid tugeva aplausiga.
«Põhjus, miks liitusin näiteringiga, on soov end arendada. Kui alustasin, ei saanud õieti sõnagi suust. Ei julgenud isegi klassi ees luuletust lugeda,» sõnas üks osatäitjatest, 10.a klassi õpilane Romet Piller.
«Ajapikku aga tuli julgus ja kogemused. Ma pole küll saanud eriauhindu, aga sisimas mõtlen, et need võiksidki ajada mu uhkeks. Ehk tunneksin, et olen peajagu teistest üle ja pingutused jääksid vähemaks. Tõrvas on palju võimalusi näidelda ja kõiki tuleb maksimaalselt kasutada,» lisas noormees.
8.a klassi tüdruk Klaudia Sarah Kaar ütles, et näiteringi tõttu on ta saanud väga palju esinemiskogemusi ja leidnud enesele hea ning lõbusa seltskonna. Eriti tore pidi aga tütarlapse sõnul olema publik tänulik aplaus.
«Näidendid on huvitavad ning ringi rahvas alati sõbralik ja rõõmsameelne, » ütles esimest aastat Laine Tangsoo juhendatavas ringis osalev 7.a klassi õpilane Michell Luik. «Ükski näiteringi proov ei möödu meil naeru ja tantsuta.» Ka 6.b klassi tütarlaps Sandra Grossberg ütles, et talle meeldib näiteringis väga. «Seal on huvitav. Loodan, et saan ka järgmisel aastal osaleda,» sõnas tütarlaps.
Etenduse järel said kohalolijad teadmisi näidata teatriteemalises viktoriinis, mille küsimused koostas õpetaja Eve Valliste. Need puudutasid Tõrva näitekunsti ja kultuurielu tervikuna.
Elamuslikuks osutus ka kohtumine mitmekülgse tõrvalase, Ugala teatrisse tööle asuva noore näitleja ja lavastaja Adeele Sepaga.
Teatrikuu jätkuna sai 14. märtsi õhtul kultuurimajas näha Abja kultuurimaja noorte näitetrupi esituses näidendit «Johannes». Vaatajate ees kangastusid aktuaalsed pereprobleemid - teismeliseikka jõudnud laste ja nende vanemate vahelised suhted. Etendusest koorus välja mõte, et hukka mõista on alati lihtsam kui mõista ja püüda ühes suunas edasi minna.
24. märtsil esietendus Tõrva kultuurimajas Juhan Liivi näidend «Nõia tütar». Näidendi lavastas Kiira Soovares, mängis Tõrva teatritrupp.
Teatrikuu avamisel andis pedagoog ja kultuuritegelane Eve Valliste ülevaate Tõrva kultuuriellu sügavalt juurdunud teatrikunsti viljelemisest läbi aegade.
„Tõrvas on näitekunsti harrastatud juba aegade hämarusest alates. Siin on olnud tugevaid lavastajaid ja andekaid näitlejaid," ütles Valliste.
Tema sõnul oli 50ndatel aastatel Tõrva keskkoolis põhiline lasteetenduste lavale tooja Helmi Suuder. Teine suurkuju, kes praegu kahjuks unustatud talent, oli Heldur Vatsel, kes oli helilooja ning lavastas ka näidendeid nii keskkoolis kui kultuurimajas.
„Vatsel oli Eesti operetihelilooja. Teda kutsuti isegi Eesti Kálmániks. Ta on kirjutanud kümmekond menukat operetti, millest enamik on ka Vanemuise teatris lavastatud," jätkas Tõrva teatrielu tundja.
Tuntud teatrientusiastid olid veel Aino ja Arnold Jakobson, kusjuures esimene neist kirjutas ka ise näidendeid. Tema lastenäidendit „Kummituste loss" on lavastatud mitmes kooliteatris.
„Eriti suurejoonelised ja mahukad olid Arnold Jakobsoni lavale toodud näidendid. Selle mehe hindamatuks teeneks tuleb lugeda seda, et ta rakendas oma lavastustes nii suuri kui ka väikesi õpilasi ning suutis lavastamise protsessi kaasata kogu koolipere."
Viimaste aastate tuntum lavastaja oli Valliste sõnul Salme Sepp. "Tema lavastatud Vello Jaska näidend „Otsida ja leida" pälvis 1985. aastal harrastusteatrite ülevaatusel vabariigi laureaadi tiitli," lisas Valliste.
„Praegu jätkab Tõrva kultuurimajas näidendite lavale toomise traditsiooni Kiira Soovares. Tema lavastatud vabaõhuetendused on Vanamõisa järve ääres 1600 vaataja ette toodud Vello Jaska „Tõrva legend" ning Pallo talu õuel etendunud „Kui lõhnab maarjahein", „Vabakutselised elukunstnikud", „Valgete pilvede lend" ja paljud teised, " rääkis Valliste.
Tõrva gümnaasiumis jätkavad aga näitekunsti traditsioonide edasi kandmist Eve Valliste ja Laine Tangsoo.
