Külavahelood: Varangu
Varangu küla on esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus, mil see kuulus Taani kuninga vasallile Eilhardile, kes oli Eestimaa ühe vanima ja kuulsaima aadlisuguvõsa, Wrangellide, esiisa. Mõisasüda Wrangelshof rajati aastatel 1652-1656 kapten Fabian Moritz Wrangelli poolt. Mõis sai kannatada 1905. aasta rahutuste ajal ja põletati viimaste omanike Luedersite ajal 1917. aastal ning on tänaseks varemetes. Säilinud on tallihoone ja maakividest viinaköök, mis ehitati 1908. aastal. Peale seda, kui viinavabrik oma esialgse otstarbe - viina tootmise, minetas, on olnud seal korterid, kolhoosi kontor ja töökoda, postkontor. Kõik asutused viidi üle Essu.
Viimasena, 2010. aasta algul, kolis välja raamatukogu, mis sai omale uued ruumid Varangu seltsimajja. Praegu on hoone müügis ja ootab uut omanikku, kes päästaks ta lagunemisest. Osaliselt on säilinud ka mõisa park. Mõisasüdamest veidi eemal asub omapärase arhitektuuriga kabel, kuhu on maetud Varangu viimane mõisnik A. von Lueders koos oma naisega.
Varangul on kool olnud juba aastast 1862. Uus ja ühtlasi ka viimane koolihoone avati 1930. aastal. See oli esimene mitme klassiruumi ja suure saaliga kahekordne puithoone siinkandis. Kool tegutses algul 7- klassilisena, 1960-ndate alguses muutus 4-klassiliseks algkooliks. Kool ei olnud mitte ainult haridusasutus, vaid ka kultuurikeskus. Seal käisid koos näitering, laulukoorid, rahvatantsu- rühmad, peeti kolhoosi aruandekoosolekuid ja lõikuspidusid.
Kooliharidust said lapsed Varangu Algkoolis kuni 1970. aastani. Peale seda majas veel mõnda aega tegutseti, aga kui 1979. aastal valmis Essu kultuurimaja, siis ei leidnud maja enam rakendust. Ainult suviti elasid seal majandis töötavad õpilasmalevlased. Praeguseks on hoone tugevasti lagunenud.
Varangul hakati mõisamaid talurentnikele päriseks müüma alles esimese Eesti Vabariigi ajal ja pärast Vabadussõda jagati ka maata talupoegade vahel. Pärast Teist maailmasõda võttis Eestimaal hoogu kolhooside moodustamine. Varangul asutati 1949. aasta märtsis „Tuleviku" kolhoos, mis hiljem liitus omakorda mitme väikese kolhoosiga moodustades „Ühenduse" kolhoosi.
1966. aastal liituti „Õitsenguga". 1994. aastast kasutab Varangu põllumaid oma tootmistegevuseks taime- ja looma kasvatusega tegelev OÜ „Õitseng", kes pakub kohalikele elanikele ka töökohti.
Tänapäeval on Varangul 35 elamut 75 elanikuga. Enamikes majades elatakse aastaringi sees, kuid on ka mõned suvekodud. Rõõmustav on, et viimastel aastatel on elanike vanuseline koosseis noorenenud. Varangule on asunud elama mitu noort lastega peret ja ka põliselanike noorperedesse on järelkasvu juurde sündinud. Tööl käiakse põhiliselt Rakveres ja Haljalas, mõned ka kohalikus majandis.
Varangul on tublisid inimesi, kes tegelevad ettevõtlusega kohapeal. Üks nendest on Marge Salumäe, kes Mäehansu talus pakub võimalust osaleda kangakudumiskursustel või õppida kuduma individuaaljuhendamisel, ööbida koduses majutuses ja matkata metsaradadel. Kromet Ehituse OÜ juhatuse liige Ivar Roov erastas ja tegi korda majandi vana kartulikeldri ja aidad ning kasutab neid nüüd oma firma tootmistegevuses.
Lapsed saavad Haljalasse kooli ja lasteaeda koolibussiga. Liinibuss sõidab külast läbi ainult reede ja pühapäeva õhtuti Rakvere suunal, nii et kohalikul memmekesel, kel poodi, arstile või valda asja, pole sellest mingit kasu.
Suvel käib liinibuss ka nädala keskel ja siis saab inimene linnast või Haljalast mõne tunni pärast ka koju tagasi. Kauplus suleti Varangul 1995. aastal ja sellest ajast peale käib kaubabuss, viimasel ajal küll vaid korra nädalas. Lähim kauplus on 5 km kaugusel Essus ja sealt on ka hea bussiliiklus Rakveresse või Kundasse.
Küla tänast palet kujundab Varangu Külaselts, mis loodi 2004. aastal tegusate perede koostöös ja Marge Salumäe eestvedamisel. Seltsi on koondunud inimesed Varangu, Pehka, Aaviku külast ja esindatud on kõik vanused.
Aktiivseid liikmeid on 40. Talgukorras korrastati Varangu mõisa parki, ehitati külakiik ja tualetid. Kohaliku Omaalgatuse Programmist saadi abi kõlakoja ja tantsuplatsi rajamiseks, kodukandipäeva ja erinevate kursuste läbiviimiseks.
2010. aastal aga sai valmis küla päris oma maja, Varangu seltsimaja, mis on renoveeritud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandus- fondi ja Haljala valla toetusel.
Nüüd on külaelanikel juba kolm aastat olnud koht, kuhu kokku tulla, et vaba aega sisustada. Ühised ettevõtmised on lähendanud erinevaid põlvkondi ja tulevikuks on kindlustunne, et majas ja kogu külas jätkub elu ka paljude aastate pärast.
