Arengukava ja õppekava valmimise protsessist
Praegust arengukava ja õppekava tööd iseloomustabki palju arutamist, võimalust koosolekute ja arenguveebi (huvi korral saab leida kooli kodulehelt) kaudu paljudel inimestel olla kursis sellega, mis toimub, kaasa mõelda ning oma arvamust avaldada. Erinevate arvamuste läbiarutamine on aeganõudev, kuid ainuvõimalik variant, kui eesmärgiks pole saada vaid paber kausta, vaid ühtsed põhimõtted, arusaamine ja toimivad kokkulepped.
Äsja toimunud haridusele pühendatud kultuuripäeval rõhutas emeriitprofessor Ülo Vooglaid kogukonna rolli inimese harituse kujunemisel tuues välja lausa ehmatava osakaalu kooli- ja lasteaiahariduse osas inimese kogu hariduses - kõigest 10%. Niisiis tuleb meil koolis anda endast parim, et see 10% oleks võimalikult heaks suunanäitajaks ja arenguvõimalusi pakkuvaks osaks, kuid lapse parima hariduse kujundamisel on tähtis, et kogu inimest ümbritsev annaks oma panuse sarnaseid põhimõtteid järgides.
Arengukavas on üsna suur osa pühendatud põhiväärtustele, mis on aluseks, et üldse oleks arenguks sobiv keskkond. Need põhiväärtused - kasvõi üksteisesse austusega suhtumine, ausus jne on ühest küljest kõige lihtsam osa. Ilmselt pole kedagi, kes leiaks, et need pole tähtsad või et ta sooviks oma lapsele hoopis teisi väärtusi, samas saab neid kinnistada ja muuta inimesele omaseks vaid ise neid samu põhimõtteid järgides.
Oluliseks ja keskseks märksõnaks arengukava ja õppekava puhul on loomulikult areng.
Kuidas kujundada õpilastele sobiv arengukeskkond. Kooli poolt on oluline leida need suundumused, milleks meie koolil ja meid ümbritseval keskkonnal on kõige rohkem eeldusi, kus me saaks tekitada parema arengukeskkonna kui teistes koolides. Aastate jooksul on kujunenud meie tugipunktideks kohalik kultuur ja loodus, nende tähelepanus hoidmine jätkub ka edaspidi.
Sama tähtis on leida viisid, kuidas iga laps saaks arendada just enda tugevaid külgi, mida ta kõige rohkem sooviks. Siin oleme võtnud ette ambitsioonika soovi arvestada õpilase andeid ja kutsumust ka mõnede tundide osas tunnijaotusplaanis, nii et ühel õpilasel võib olla näiteks üks matemaatikatund nädalas rohkem kui teistel ning teisel hoopis kirjandus. Selle soovi tegelikku plaani vormimine annaks võimaluse rakendada senisest suurema tugevusena meie võimalust (tänu meie väiksusele) olla paindlik ja tegeleda õpilasega individuaalselt.
Õppeaine, mille mahtu kavandame suurendada kõigile õpilastele, on inglise keel. Põhjendusena, et anda meie õpilastele ühes aines nn edumaa ning hea inglise keele oskus annab eeliseid igale õpilasele olenemata, mis valdkonna või kooli ta edaspidi valib.
Need olid vaid mõned mõtted tekkivast arengukavast ja õppekava üldosast. Muidugi tuleb arvestada, et praegu seatud eesmärkideni jõudmine võtab aega ja on küsimusi, mis on keerulisemad ja veelgi aeganõudvamad. Peamine praeguse arengu- ja õppekavatöö juures on ehk see, et toimub tõesti sisuline arutelu ja on näha et protsessi vedamine jätkub stabiilselt, läbi konkreetsete eesmärkide helgemale tulevikule suunatud võtmes.
