Muutuv muuseum: mõttetalgud tõid välja muuseumi olulisuse ja kavandasid tegevussuundi
Avatud ruumi meetodi kohaselt olid kohal õiged inimesed ja juhtus see, mis juhtuma pidi. Kõik välja öeldud mõtted pandi kirja. Mõttetalgutel püstitasime kolm küsimust: Kellele peaks olema suunatud Väike-Maarja muuseumi tegevus? Kuidas muuseumit väärtustada/ elustada? Kuidas suurendada muuseumihuviliste ringi paikkonnas? Kaks viimast küsimust kippusid omavahel segunema. Allolev kokkuvõte kajastab ka kõiki neid vastuseid, mis saabusid kirja teel inimestelt, kes mõttetalgutele kohale tulla ei saanud.
Kohtumispaik mineviku, oleviku ja tuleviku vahel
Mõttetalgutel osalejad leidsid, et muuseumi tegevus peaks olema suunatud nii inimestele, kes arvavad, et muuseumit on tarvis kui ka neile, kes arvavad, et muuseumit pole tarvis. Talguliste arvates vajavad muuseumit kõik inimesed erinevas vanuses lasteaialastest, vanaemade-vanaisadeni; turistid, külalised, kodu-uurijad, suguvõsauurijad, kollektsionäärid, teadlased, üliõpilased, käsitööhuvilised, kes võiks muuseumist leida huvitavad mustreid või inspiratsiooni; kultuurihuvilised laiemalt, piirkonna huvilised erinevates valdkondades ja erinevate elualade esindajad; ettevõtjad, kes võiks ideid ammutada näiteks loomemajanduse vallas; piirkonna seltsid oma eelkäijate looga tutvumiseks. Leiti, et muuseumi tegevus peaks olema suunatud ka neile, kes ei tea, et muuseum on olemas või, et neile on seda tarvis.
Muuseumi tegevus peaks olema suunatud tänasele ja homsele, olles kohtumispaigaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel inimestele, kes tahavad mäletada. Muuseumi tegevus peaks olema suunatud kõigile siin ja praegu - meile endile (oleme pärandi kandjad), sh muuseumisõpradele. Leiti ka, et muuseumi tegevus peaks olema suunatud museaalidele ja inimestele, kes tahavad vanavara ära anda. tegevust võiks suunata veel kodunduse huvilistele; maadeavastajatele, sportlastele (sh musklite võrdlus), raskejõustiklastele, õpetajatele ja kõigile headele inimestele.
Muuseumi väärtustamine
Väike-Maarja muuseumi väärtustamise üle aru pidades arvati esimesena, et muuseumi võiks laulu sisse panna, kust ta enam välja ei saakski.
Jätkusuutlikkust väärtustamaks nähti muuseumit mitmete tänaste tegevuste jätkamises ja arendamises - internetinäitused, töötoad, kogude ja lugude digitaliseerimine (sh kartoteegid), sidemete loomine teiste muuseumidega, meie elu/pere lugude talletamine muuseumisse, muuseumi kaasamine kogukonna üritustele, muuseumi haridusprogrammid, noorte kaasamine muuseumisõprade seltsi tegevusse.
Oluliseks tõusis ja mõttetalgutele elevust tõi küsimus muuseumi fi - nantseerimisest. Leiti, et muuseumile tuleks tagada järjepidev ja vastavalt eesmärkidele piisav fi nantseerimine. Muuseumi vormiline areng on hetkel võrdelises seoses valla arengukavast lähtuvalt 2013. aastaks planeeritud investeeringute rahastamisega vallaeelarvest.
Muuseumi sisuline areng on aga võrdelises seoses muuseumi töötajate arvu ja võimalusega kaasata vabatahtlikke ehk teisisõnu - küsimus on õhinapõhise tegevuse osakaalus. Veebruarikuu vallavolikogus langetatakse kultuuripärandi osas kaalukas otsus, kas siis positiivses või negatiivses mõttes. Tõstatus muuseumi tegevusvormi küsimus, mis on vajalik läbi käia ka edaspidise arutelu teemana, samuti muuseumi süstemaatiline, kõiki sihtgruppe hõlmav turundamine, mis oleks üles ehitatud teemadele, tähtpäevadele, võimaluseks on annetuste kogumise kampaaniad.
Uute mõtetena pakuti välja VIPide ja ajastupõhiste teemaõhtute korraldamine (külalisteks näiteks volikogu esimees, õpetajad; teemadeks tähtpäevad, ajaloosündmused), katsutavad näitused ehk nn mulaažinäitused, mis võiks lastele eriliselt huvi pakkuda; rändnäitused, nende koostamine ja laenutamine, näituste koostamine, kus oleks koos nii museaalid kui tänapäevased tööd.
Leiti, et viisiks väärtustada, on muuseumit külastada ja tuua siia ka oma külalised, valla külalised.
Ainuomase rõhutamine
Küsimusele - kuidas suurendada muuseumihuviliste ringi paikkonnas? - leidsime ühiselt järgmised vastused: rõhutada meile ainuomast, mis pakub huvi ka väliskülalistele - Georg Lurichi teema, Väike-Maarja kolhoosi lugu, Väike-Maarja parnass, Wiedemanni keeleauhinna ja emakeele hoidmise lugu (lisaks Arvo Krikmann läbi vanasõnade, Maie Kalda läbi kirjanduskriitika), UNESCO pärand, teadusajalugu (Lütke, Krusenstern jt), piirkonna tuntud inimesed - Kotlite perekond, Evald Tammlaan, Aino Voolmaa; huvitavad märgid looduses - Orguse meteoriidikraater, Kalevipoja hobuse jäljed, Ebavere mägi.
Olulise mõttena tõstatati Simuna kihelkonna materjali kogumine ja eksponeerimine ning muuseumi tegevuse laiendamine Pandivere koostööpiirkonnas, samuti muuseumi tegevust väljaspool oma maja - näiteks haridusasutustes. Muuseumihuviliste ringi suurendamise võimalus on kultuuripärandi süstemaatilisse kogumisprotsessi kaasamine ja infopanga loomine (vaimse) kultuuri(pärandi)valdkonnas tegutsejatest.
Positiivse tulemuse annaks talguliste arvates paikkonnas isikliku seose loomine paigaga, inimestega, esemetega, muistendite kaudu. Ettepanek on koguda lugusid paikkonnas elanud või elavatest inimestest, kes on omal ajal mingil alal olnud tähelepanuväärne.
Isikulugu tuleks kindlasti siduda sünnikoduga, üldjuhul talu ja külaga. Kohaliku tähtsusega isiku loo võiks riputada üles muuseumi kodulehele Pandivere pärandkultuuri osakonna vastava küla nimetuse alla. Laiemalt tuntud tegelase lugu vääriks avalikustamist rubriigis „Isikulood". Praegustele elanikele annaks see võimaluse uhke olla põhjusel, et ka enne neid on siinkandis tublid ja teokad inimesed toimetanud.
Aktuaalse mõttena kõlas ekspositsiooni kaasajastamine (pakkuda huvihuvitavat tegevust ka lastele, luua nö lastenurk), osa näitusepindadest muuta vahetatavaks. Eesmärk on, et ka 100 aasta pärast teaksid inimesed, kuidas elati aastal 2013.
Võimalusena nähti veel museaalide eksponeerimist erinevates asutustes, seltsidele ja valdkondade huvilistele tegevusvõimaluse pakkumist muuseumis (nt näitused, teemaõhtud, pakkuda välja hea auraga mõttetalgute korraldamise tuba). Mõtteid mõlgutati ka muuseumibussi teemal, välja toodi võimalus koolibussis olevast ekraanist.
Huvi muuseumi vastu võiks kasvatada ka muuseumi väärtustajate/ mitteväärtustajate esiletoomine - õpetaja, giid, "muuseumikoi", muuseumirott/"muuseumurott". Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele! Muuseumi mõttetalguid jätkame juba siis kui rohi on rohelisem ja taevas sinisem.
Leian, et vajalik on läbi käia ka muuseumi tegevusvormi arutelu ning seejärel valmistuda muuseumi arengukava koostamiseks ja kultuuripärandi kogumisaktsiooni korraldamiseks. Mõtteid talguküsimustega seoses on jätkuvalt võimalus saata aadressil muuseum@v-maarja.ee
