Õpilaskohviku traditsioon on meie Kiltsi koolis juba mitme aastane. Sellel õppeaastal oli 7. klassi kord kohvikut korraldada.
Pilk kohvikusse. Merje Leemetsa foto
FOTO: Väike-Maarja Valla Infoleht
Kaheksandalt klassilt saime algkapitali ja mitmeid soovitusi, kuidas kohvikut ette valmistada - nemad majandasid oma kohvikut eelmisel aastal.
Selle õppeaasta esimene kohvik toimus isadepäeval. Kuna valmistusime esimest korda iseseisvalt kohvikut avama, siis oli sekeldusi palju. Pidime mõtlema, organiseerima ja kalkuleerima, et kohvikut õigel ajal avada. Arvestasime müüdavate saiakeste või koogitükkide maksumust, katsime laudu, kirjutasime hinnakirja. Kui lapsevanemad ja kaasõpilased pärast kontserti kohvikusse jõudsid, läks asi veelgi kiiremaks.
Igaüks soovis midagi osta ja siis tuli rakendada peast arvutamise oskusi, et küsida või tagasi anda piisavalt raha. Mitmel korral arvutasid lapsevanemad meist kiiremini.
Pärast jõulupidu oli meil samuti kohvik. Panime laudadele küünlad ja mängima meeleolumuusika. Nii mõnedki lapsevanemad istusid kohvikus pikalt ja suhtlesid omavahel. Sõbrapäeva kohvik oli samuti tore, siis saime kahel vahetunnil pakkuda kaasõpilastele ja õpetajatele suupäraseid magusaid ja soolaseid küpsetisi. Varsti on tulemas meie viimane kohvik, mis toimub emadepäeval.
Kõige rohkem meeldis meile kohvikute juures raha teenimise võimalus, et siis koos klassiga midagi lõbusat ette võtta. Kuna me eelmisel suvel käisime koos klassiga rattamatkal, siis plaanime ka sel aastal kohvikute eest kogutud raha kulutada rattamatkale.
Neile, kes kohvikus leti ääres seisid, meeldis kõige rohkem kaupa raha vastu vahetada ja nii mõnelegi meeldis ka salaja maiuste nosimine. Kahju on järgmisel aastal õpilaskohviku korraldamisest loobuda, kuid arvame, et ka järgmistel klassidel on vaja sellist kogemust.
7. klass