Kiili lasteaed - nelikümmend aastat kasvamist ja õppimist
Lasteaia ajalugu jookseb aastani 1973, mil 19. veebruaril avati kolhoosis "Rahva Võit" esialgne hoone. Tollal tegutseti ööpäevaringse lastepäevakoduna. Töötas üks sõime- ja kaks aiarühma. Lapsi toodi hoidu ka kaugemalt, Lagedi ja Vaida majanditest.
1993. aastal lisandus veel üks aiarühm ning nõnda, nelja rühmaga samas majas, tegutseti 2007. aastani, kui 24. septembril avati uus kaheksa aiarühmaga lasteaiamaja 192 lapsele.
Aga sellega kasv veel kinni ei jäänud: 2009. aasta sügisel avati kaks rühma Uuesalus ning aastatel 2010-2012 ehitati ümber ja avati kokku neli uut rühma Kiili gümnaasiumi naabruses asuvas n-ö väikses majas. Seega on 40 aastaga kasvanud laste arv 40-lt pea kolmesajani.
Erakordne lasteaed
Viimase kuue aasta suure ehitustöö ja laienemise on tinginud teada-tuntud tõsiasi: viimase kümnekonna aastaga on valla elanikkond plahvatuslikult kasvanud. Siia on kolinud palju noori peresid. Lasteaia direktor Maibi Rikker ütleb, et lõpmatult pole mõtet kasvada, sest paari aasta pärast hakkab kohti pigem üle jääma. Kunagine beebibuum on nüüdseks juba otsaga algkooli jõudnud.
Aga olenemata suurusest ja euronõuetele vastavusest on Kiili lasteaed siiski jäänud maalasteaiaks, leiab Maibi Rikker.
"Lapsed saavad palju väljas käia ja neil pole siin üheksakorruselisi maju akna taga," ütleb ta. "Meil pole pidevat autode müra, aia taga on hoopis mets või võsa. Sellega võidavad lapsed palju." Huvi äratas suur lasteaiahoone valmides palju. Seda käidi lausa eksursioonides vaatamas. Et küll on suur ja valgusküllane. Ja on bassein.
"See on hea, et lapsed saavad ujumas käia," arvab lasteaia direktor. "Meil on ka kaks väga head ujumistreenerit." Veel ühe huvitava asjaga - draamaõpetusega - on Kiilis tegeldud juba ligi 20 aastat, see tähendab, et juba tükk aega enne uue maja valmimist. 2004. aastal alustati ka maakondliku lasteaia teatrifestivali Karsumm korraldmist.
Tähtis on hetk
40 aasta jooksul on lasteaiast kooliteele saadetud sadu lapsi. Lapsed pole kasvanud ja õppinud omapäi, nendega on aastate jooksul tegelnud märkimisväärne arv kasvatajaid-õpetajaid ja abipersonali. Kõik, kes aastate jooksul lasteaias töötanud, olid kutsutud ka asutuse sünnipäeva tähistama.
"Sünnipäevapeo juhtmõte oli "Tähtis on hetk"," räägib Maibi Rikker. "Tore on meenutada vanu aegu ja mõelda, mida võiks edaspidi paremini teha, aga samas on ka praeguses hetkes tore olla."
Et ka praegused töötajad peopäevast osa võtta said, tuleb tänada lapsevanemaid, kes sellel päeval lasteaeias kasvataja rolli täitsid. Ja kõik said tööga kenasti hakkama.
Kolm juhatajat
Erakordseks võib Kiili lasteaia puhul pidada ka tõsiasja, et selle 40 aasta jooksul on asutusel olnud vaid kolm juhatajat: Peale Maibi Rikkeri veel Liis Jurak ja Astrid Põldoja. "Nemad tegid Kiili lasteaias ära ikka märkimisväärse töö," ütleb Maibi Rikker. "Väga erakordsed inimesed."
Ka sünnipäevapeol ütlesid endised töötajad, et tunnevad praeguses suures ja valges majas head aurat. Maibi Rikkeri arvates oli hea aura lasteaias juba vanas majas: "Olen ikka öeldnud, et vana maja on oma plussidega: mõnusad väljakujunenud traditsioonid ja vana maja lõhnad, väike kollektiiv."
Maja majaks, inimesed on need, kes elu sinna toovad, kes kombeid hoiavad ja lapsi õpetavad.
"Eks kunagised õpetajad hindavad rohkem seda, mis oli siis, sest praegusest ei osanud keegi unistada," arvab lasteaia direktor. "Aga siis polnud sugugi kehvem. Aeg oli teine, erinevad olid tingimused ja kombed. Aga kas sellepärast kellelgi hullem oli?"
____________________________________________
Väga tähtsad inimesed, lasteaia "alustalad"
Liis Jurak Astrid Põldoja Sirje Raadik
10 ja rohkem aastat töötanud Kiili lasteaia õpetajad
Laida Vaaks Angelika Linnamägi Eevi Noadapera Monica Allikas Liidia Paulus Inid Mave Vain Heidi Paist Heli Madissoon Marju Tambu Reet Arusoo
______________________________________________________________________________
Kiili lasteaed 40
Lasteaed alustas tööd kolhoosi "Rahva Võit" ööpäevaringse lastepäevakoduna 19. veebruaril 1973. Avati üks sõime- ja kaks aiarühma.
Lapsi toodi tollal Kiili Lastepäevakodu nime kandnud asutusse ka ümbruskonna majanditest Lagedilt ja Vaidast.
1991. a juunist rahastas lastepäevakodu Harju maavalitsus, seda kuni lasteaia munitsipaliseerimiseni varsti peale Kiili valla moodustamist 22. juulil 1993.
1. septembril 1993 lisandus üks aiarühm, kokku oli siis rühmi neli. Rühmadele pandi nimeks Sipsik, Naerupall, Mürakaru ja Naksik.
2005. aastal algatas Kiili Varahalduse Sihtasutus lasteaiahoone juurdeehituse projekteerimise ja ehitamise.
24. septembril 2007 avati uus 8 aiarühmaga lasteaiahoone 192 lapsele.
1. oktoobril 2009 avati kaks uut rühma Uuesalu eralasteaia majas 36 lapsele.
2010. ja 2011. aastal avati üks uus rühm lasteaia väikses majas Kooli tn 2.
2012. aastal jõudis väikse maja ümberehitus lõpule ning seal avati veel kaks rühma.
2013. aastal käib Kiili lasteaias (koos Uuesalu ja väikse majaga) 293 last.
Suures majas on 190, väikses majas 67 ja Uuesalus 36 last.
