Kiili valla tekke lugu III
Kuuekümnendate aastate lõpus liideti sinna veel juurde väiksemad kolhoosid Nabalast, "Külvaja" ja "Teras".
Rahva Võidu kolhoos jagunes veel kuueks territoriaalseks brigaadiks ja kõnekeeles oligi elanike aadress nii, et näiteks Rahva Võidu III brigaadi mees. Külade ja talude nimesid enam peaaegu ei kasutatud. Huvitaval kombel kasvas territooriumite määratlemine brigaadi numbrite järgi kohalikku kõnekeelde väga tugevasti sisse. I brigaad oli Vaela ja Saire küla piirkond, II brigaad oli Mõisaküla piirkond, III brigaad oli Lehtse küla piirkond, IV brigaad oli Sausti piirkond, V brigaad oli endise Külvaja piirkond ja VI brigaad oli endise Terase piirkond.
Mille järgi kunagi said talud ja väikesed saunakohad omale nime, ei oska tänapäeval keegi öelda. Võime ainult oletada mingisuguseid seoseid asukoha või olukorraga. Esimest korda leidsime Kiili nimelise vabadikukoha Suure-Sausti mõisa Veneküla 1782. a. revisjoni kirjadest (Kyli Jurri, hiljem Kili Jurri ja Kili Tonnis, vabadiku koht nr 36). See asus risttee nurgas, kahe mõisa piiril (kiilul). Ka hilisem suur Kiili kõrts ja Kiili poe- ja veskitalu asusid samas kohas - talu numbriga 36.
Sausti mõisal oli Kiili kõrts, Eesti Vabariigi ajal olid Kiili kauplus ja Kiili püüliveski. Nõukogude aja algul unustati Kiili nimetus üpris ära. 1977. aastast võeti Kiili ametlikult ENSV ÜN seadlusega nr.11 kohanimena kasutusele ja Vene küla kustutati kohanimede registrist. Alates 1993. aastast on Eesti Vabariigis Kiili vald.
Tulevikus on võib olla Tallinna linnas Kiili nimeline linnaosa. Lõplikku selgust, kas vabadikukoha nimetus "Kiili" tuli sõnast kiil-kiilu (tee ja piirivahelisel kiilul) või sõnast kiil-kiili (lähedal oli Harjova oja, kas seal oli palju kiile), pole tänaseni. Kohanime "Kiili" käänamine on tänapäeval muutunud. Kohalikud vanemad inimesed on alati rääkinud, et "lähen Kiilile, elan Kiilil" jne.
Noorem põlvkond läheb Kiili ja elab Kiilis.
Lõpp
