Heiki Hepner: 2013. aasta eelarve on tasakaalustatud arengu eelarve
See tähendab, et riik loeb Kohila valda majanduslikult nii tugevaks, et teda ei ole vaja enam eraldi toetada. 226 vallast on selliseid Eestis kokku 35. Kohila valla põhiline tuluallikas on vallale laekuv tulumaks, mis moodustab põhitegevuse tuludest 68%.
Maamaksu osakaal on pisut üle 4%. Maamaksu osakaalu mõningane vähenemine eelmise aastaga võrreldes on tingitud sellest, et kodualune maa sai maamaksust vabastatud.
Riik suurendas maamaksu vähenemise kompenseerimiseks vallale laekuvat tulumaksu osa 0,17 %, tõstes selle 11,57 protsendile. Toetused riigilt õpetajate palkadeks, toimetuleku toetusteks jms moodustava 16 % tuludest. Investeerimistegevuse tulud on ligi 0,5 mln eurot. Need moodustuvad projektitaotlustega saadavatest vahenditest, riigi poolt eraldatud vahenditest teede hoolduseks ja vallale mittevajalikust varast, mida loodetakse müüa. Muud tulud, mille osakaal on ligi 1,6% tuludest, moodustuvad valdavalt maa-ainese kaevandamise ja vee-erikasutuse tasust.
Eelmise aasta tulumaksu laekumine oli loodetust parem ja kulude pealt säästeti ligi 0,5 mln eurot. Sellest moodustati 119 tuhande eurone reservfond ja maksti pangale tagasi laenu.
Haridus
1. märtsist taastati töötasu nendel töötajatel, kellel seda vähendati majanduskriisi alguses. Lisaks suurendati lasteaiatöötajate ja koolituskeskuse õpetajate töötasusid 5% ning õpetajate palkasid 11,7%. Vanemõpetajatel ja õpetaja-metoodikutel suurenes töötasu 5% ning klassijuhatajate lisatasu 12,7%. Hariduskulud ongi valla eelarves kõige suurem kulugrupp, moodustades 47% kõigist kuludest. Kui vallal õnnestub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) toetust saada, siis jätkatakse Männi lasteaia fassaadi soojustustöödega.
Juba on alustatud gümnaasiumi renoveerimise ja juurdeehituse projekteerimistöödega, et olla valmis ELi vahendite kasutamiseks 2014. aastal.
Teede hoid
Kohila valla teede hoiuks on valla eelarves ette nähtud 534 tuhat eurot. Sellest läheb tee-ehituseks ja teede renoveerimiseks ligi 362 tuhat eurot. Kui võtta arvesse elanike suhtarv, siis investeerib Kohila vald vähemalt kolm korda rohkem teedesse kui Tallinna linn. Suuremaid või väiksemaid investeeringuid teedesse jagub valla igasse kanti. Olgu siin toodud mõned näited planeeritud töödest. Aespas on kavandatud remontida 11 teed-tänavat.
Angerja ja Pahkla külas saab lõpule viidud enne masu alustatud Pahklamõisa ja Lasketiiru tee remont, Vilivere külas alustatakse Kallaste tee remondiga. Kohilas on kavandatud koostöös Edelaraudteega välja ehitada kergliiklustee raudteejaama juurest Vabaduse tänava raudteeülekäiguni ja raudtee ülekäik jalakäijatele. Urge tee kapitaalremondiks on kavandatud taotleda toetust EASist, et raskeveokid saaksid tööstuspiirkonnas probleeme tekitamata sõita. Ühtlasi on plaanis rajada Urge bensiinijaamast kuni Vetuka teeni ka tänavavalgustus ja kergliiklustee. Eraldi tänavavalgustuse investeeringuid on tänavu kavandatud raskuskeskmega Aespasse ja Viliveresse. Investeeringute tegemisel teedesse järgib vallavalitsus kindlasti põhimõtet, et eelistatud olukorras on need piirkonnad, kus valda sisse kirjutatud inimeste osakaal on suurem.
Veemajandus
2013. aastal jätkuvad kaasaegse veevärgi rekonstrueerimise tööd neljas asulas: Prillimäel, Salutagusel, Hageris ja Sutlemas. Lisaks uuendatud trassidele on eelpool nimetatud küladesse kavandatud ka normidele vastavate tuletõrje veevõtukohtade rajamine.
Üks tuletõrje veevõtukoht rajatakse ka Aespasse.
Eelpool nimetatud tegevusteks on kavandatud valla eelarvest 304 tuhat eurot.
Heakord
Haljastuse ja heakorra eelarve on tänavu 148 tuhat eurot ja töid on kavandatud üle valla. Suuremad tööd selles valdkonnas tehakse Kapa männikus, Tohisoo pargis ja Hageri kalmistul. Tohisoo pargi rekonstrueerimiseks taotleb vallavalitsus toetust KIKist. Kui seda õnnestub saada, tehakse ka suuremas mahus töid. Tavapärasest rohkem raha on kavandatud Hageri kalmistu korrastamiseks.
Plaanis on korda teha kalmistu Sutlema küla poolne aia äär, kuhu inimesed on aegade jooksul valdavalt biolagunevaid jäätmeid toonud, ja uuendada infotahvlid. Kohila kalmistul alustati eelmisel aastal liigvee juhtimiseks eesvoolu rajamist. Tänavu minnakse nende töödega edasi ja nii võib loota, et paari aasta pärast saab kalmistut kimbutava liigvee kraavide kaudu ära juhtida.
Sport
Sporditegevuseks on kavandatud ligi 113 tuhat eurot, millest valdav enamus rahast läheb meie laste- ja noortespordi toetamiseks läbi klubide nn pearaha kaudu, mis tänavu on keskmiselt 255 eurot õpilase kohta ning paar korda kõrgem kui meie naabritel. Spordialad, mida toetatakse, on korvpall, kergejõustik, võrkpall, jalgpall, judo, võistlustants, võimlemine ja motosport. Arendustegevusena on kavas alustada projekteerimistöödega Ülejõe alal, kuhu kerkis Kohila alevi veevärgi rekonstrueerimise käigus torustike kraavidest eemaldatud pinnasest mägi. Tulevikus on plaanis eurotoetuse abil mäele ehitada tõstuk, paigaldada valgustus ja rajada muu infrastruktuur, et luua head võimalused suusatamiseks, kelgutamiseks ja lumelauaga sõitmiseks.
Gümnaasiumi poolsele jõekaldale on aga kavas rajatada jalgtee kuni paberivabriku sillani, kus suvel saab jalutada ning jalgrattaga sõita, talvel aga headel suusaradadel suusatada. Gümnaasiumi vastas praegu asuv suusarada saab juba tänavu elektrivalgustuse.
Vaba aeg
Vabaajaüritustele on kavandatud ligi 36 tuhat eurot. Selle raha eest organiseeritakse läbi aasta suur hulk erinevaid (rahva)spordi-, külaseltside, noorsoo- ja lasteüritusi.
Suurematest võiks nimetada muusikali „Tuhkatriinu", tantsuetendust „Mi(i)na. Ühe tüdruku lugu", Loovuslaborit, lastelaagrit „Mäng on väikese inimese töö" ja rahvusvahelisi ERGO mänge, mis toob mitme riigi kergejõustiku koorekihi Kohilasse oma hooaega lõpetama.
Erinevateks kultuuriüritusteks on kokku kavandatud 48 tuhat eurot. Valla kultuurielu on rikkalik ning väga paljudele üritustele jagub valla poolset toetust. Nt Eesti Vabariigi 95 sünnipäeva üritused, Põnnide paraad, Hageri kihelkonna päevad, keraamikasümpoosion, Kapa Kohila päevad, sh suvine muusikaliprojekt ja Kapa Rock, maakonna laulu- ja tantsupäev.
Arendustegevusena on kavandatud 10 000 eurot omaosaluse katmiseks ELi vahendite kaasabil mobiilse lava soetamiseks, et ürituste korraldamiskulud tulevikus madalamad hoida. Kultuuriseltside ja Kohila vallas asuvate koguduste tegevuse toetamiseks on kavandatud 23 tuhat eurot.
Toimetulek
Kuna mitmed igapäevakulud on kasvanud, arvestatakse eelarves ka toimetulekutoetuste kasvuga. Erinevateks sotsiaalteenusteks ja -tegevusteks on 2013. aastal ette nähtud kokku 530 tuhat eurot.
Eelarves on arvestatud ka eelmise aasta lõpus volikogu poolt vastu võetud määrusega, millega tõsteti sünnitoetust 192 eurolt 400 eurole ja koolimineku toetust esimesse klassi minekul 64 eurolt 100 eurole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et iga eelarve peegeldab prioriteete. Kohila 2013. aasta prioriteediks on valla erinevate piirkondade tasakaalustatus, seda ka investeeringute tegemisel. Kindlasti leiavad inimesed eelarvest üles need read, mille pärast tasub eelistada Kohila vallas elamist.
