Kes vähegi rahvatantsuga on kokku puutunud, naeratab äratundvalt sellise rütmilise lugemise peale. Rahvatantsutrenn nõuab tantsijalt kõva võhma ja head koordinatsiooni, rütmi- ja partneritunnetusest rääkimata. Ühed rahvariided on tänastele tantsijatele juba väikseks jäänud, susse ja kingigi mitu, mõnel koguni kümme paari läbi tantsitud.

Rõõmupäkkade juhendajal Ulvi Mägil on põhjust uhke olla, rühm on koos püsinud ja väga hästi tantsinud. Pääsetud kahele suurele tantsupeole Tallinnas, käidud koolile ja Kohilale au ning kuulsust piiritagantki toomas. Pidukõnes tänas juhendaja kõikide laste vanemaid ja tantsurühma toetajaid, tänu kellele unistused teoks saavad ja uusi plaane pidada saab.

Viie aasta jooksul on suurte Rõõmupäkkade eeskujul iseseisvaid tantsusamme alustanud järgmine seltskond algklassi tirtse ja põnne, kes aastapäevapeol samuti oma tantsud kiiduväärse õhina ja püüdlikkusega ette tantsisid.

Rahvatantsus on nagu eluski, et mida vanemaks, seda tasasemaks- taltsamaks sammud lähevad. Kohila Rõõmupäkad on aga alles jõudmas oma parimasse tantsuvormi, kus algteadmised on pähe kulunud ning uued tantsud tulevad jalgesse mänglev kergusega ja need kantakse ette kadestamisväärse punapõskse lustiga, täpselt ning hinnaaladuseta, jälgides tempot ning lavastuslikku tantsujoonist.

Üks on kindel, paljudest meie tänastest Rõõmupäkkade noortest saavad tulevased täiskasvanute rühma Rõõmutallad liikmed, sest kõiki neid seob väsimatu juhendaja, nõudlik ja innustav eestvedaja Ulvi Mägi. Kohtumiseni, kõik Rõõmupäkad ja -tallad, suvisel Raplamaa laulu-ja tantsupeol!