Hätta sattunud arendajate tõttu peavad sajad inimesed liiklema pimedates mülgastes
Buumi ajal ilmus ühtäkki välja kümneid arendajaid, kelle kavatsused ei pruukinud olla kõige ausamad või oli rahahimu liialt suur. Samas ei osatud ette näha seda, et mull sellise pauguga lõhkeb. Lihtne ja kasumlik on panna püsti majakarp ja see maha müüa, kuid kui pead panustama ka asfaldisse, tänavavalgustusse ja muusse taolisse, siis on see ebamugav lisakulu. Kas siis selle või masu järsu tuleku tõttu jäidki kümned arendused üle Eesti pooleli - majakarbid müüdi maha, sekka mõni hooneta krunt, aga ülejäänust jõud või mõistus üle ei käinud. Uueks popiks sõnaks sai "pankrot".
Muredega pidid tegelema asuma omavalitsused, kel aga rahaline seis niigi pingeline, hakka veel arendajate jamasid klattima. Aga kuidas sa oma valla inimesi hätta jätad, ikka aitad nii nõu kui jõuga.
Saugas jäi 55 arendust paberile pidama
Pärnumaa naabruses asuv arenev Sauga vald oleks praegu veel suurem, kui kõik ehituse kõrgaja plaanid oleks täitunud. Vallavanem Priit Ruudu sõnul kehtestati neil aastatel 2002-2008 kokku 80 detailplaneeringut, millest paberile jäi koguni 55. „Need olid peamiselt põllupealsed arendused, millega praegu probleeme ei ole. Ehitama ja müüma hakata veel ei jõutudki ning nüüd on arendajate huvi raugenud."
Mõned arendused põldudele siiski kerkisid. Arendaja jõudis isegi kommunikatsioonid enam-vähem rajada, kuid siis sai jõud otsa, tuli pankrot. „Palju sõltus ajastusest. Kui enne masu jõuti müüa, siis asi arenes, kui ei, siis jäi seisma," ütles Sauga vallavanem. Viimaste puhul on probleeme nii vee kui kanalisatsiooniga, aga ka teede kuuluvusega - suur hulk neist on eraomandis, kuid omanikud teed ei hoolda. „Oleme arendajate taotluste alusel hakanud üle võtma pumbamaju, biopuhasteid ja teid. Hetkel on volikogusse minemas ühe suurema arenduse kommunikatsioonide üleandmise taotlus," rääkis Ruut.
Priit Ruut ütles aga, et nende valla territooriumil on ka palju õnnestunud arendusi, kus on korras taristu ning ka huvilisi jätkub. „Neis kohtadeks on eeltingimuseks olnud peamiselt linna lähedus, looduskaunis paik ning mõistlik arendaja," ütles Ruut.
Sauga vallavanem Priit Ruut tõi välja veel ühe probleemi, mis seoses buumiajaga ja kinnisvaraarendustega on üles kerkinud. Nimelt oli planeeringutes lisaks eramaadele ette nähtud ka üldmaa. Oli aga arendajaid, kes ka selle rahaks tegid ning nüüd on selle ostnud omanikel soov maad isiklikel eesmärkidel kasutada. Üldmaa, nagu nimigi ütleb, on mõeldud üldiseks kasutamiseks ning on ühele asumile vajalik. Need on planeeritud teadlikult. Nüüd peavad omavalitsused ka sellise murega tegelema.
______________________
Kiirelt arenevas Luunja vallas puudutab probleem sadu inimesi
Aare Anderson, Luunja vallavanem
Planeerimis- ja ehitustegevus meie valla territooriumil on olnud intensiivne, mistõttu terviklike, lõpetatud arenduste kõrval on ka probleemseid. Viimaste osakaal ei ole uusarenduste koguhulga taustal küll suur, kuid kujutavad siiski omaette probleemide ringi, millega omavalitsus tegelema peab.
Lõpuni rajamata infrastruktuuriga suuremaid arendusi on meie vallas kaks, lisaks mõned väikesed. Taolistes piirkondades elab kokku ligikaudu paarsada inimest. Peamiseks mureks on teede, samuti tänavavalgustuse puudumine, lisaks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seonduv. Mingil määral on probleemiks ka ühendus lähima keskusega (Tartu), mis tuleneb puudulikult läbimõeldud asukohast.
Omavalitsus saab taolistel juhtudel abiks olla mitmeti - finantseerida taristu lõpuni ehitamist, aidata lahendada omandiküsimusi ning vaidlusi arendajatega, ajada asju operaatorfirmadega teenuste opereerimise osas, tegeleda ühenduste loomisega.
Luunja vallast võib tuua mõne positiivse näite. Kakumetsa külas Ratsu ja Kaariku tee elurajoonis oli arendajast maha jäänud tõsine probleem ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, mis sai ühiselt lahendatud. Samuti võttis vald üle tee, mis oli pärast arendaja lahkumist jäänud sealsete elanike hallata. Välja ehitamata tee seisukorda on vald võimaluste kohaselt parandanud, kaalumisel on elanike ja valla ühine tegutsemine teekatte ehitamise osas. Veibri külas Kaare tee elurajoonis oleme samuti ühiselt sealsete elanikega kavandanud lahendust ühisveevärgi opereerimise korraldamiseks, samuti on kavandamisel tee seisukorraga seonduv.
Lohkva külas käivitasime mullu koostöös Tartu linnaga ühise bussiliini, mis aitab sealsetel inimestel hõlpsamini liikuma pääseda.
Hetkel on vallaeelarvesse raha planeeritud ühtsetel alustel kogu taristu korrashoiuks, mille raames on võimalik kulutada ka kõnealuste arenduste olukorra parendamisse. Loodame alates 2014.a. suunata ka suuremas mahus sihtotstarbelisi vahendeid konkreetsete olukordade lõpuni lahendamiseks. Seni ei ole terviklahendusi rahastada õnnestunud nende suhtelise kalliduse tõttu.
Nende piirkondade „järeleaitamine" on mõistagi pikaajaline protsess, mis nõuab märkimisväärset rahalist panustamist ning mõnikord ka õiguslike suhete selgitamist ja fikseerimist.
_____________________________
Saku vallas on kogukonnad ise projekte lõpuni viinud
Kuno Rooba, Saku vallavanem
Võib öelda, et Saku vallal on vedanud - arendused, mis oleks võinud olla täna probleemsed, ei jõudnud omal ajal startida, buumi aeg sai lihtsalt läbi.
Saku vallas on küll piirkondi, kus infrastruktuuri arendamine on pooleli, kuid meil ei ole olnud selliseid olukordi, kus vald oleks pidanud jõuliselt sekkuma. Oleme pidanud läbirääkimisi ja suunanud osapooli koostööle. Kogukonnad, kes arenduspiirkondades elavad, on ise väga tublid olnud, asju edasi arendanud ja arendajate lõpetamata projekte lõpuni viinud.
Kas meil on tuua mõni positiivne näide kinnisvaraarendusest, mis on tänu omavalitsuse sekkumisele leidnud oma muredele lahendused? Me ei saa eraldi tähtsustada vallavalitsuse rolli, sest probleemid on lahenenud alati tänu kolmepoolsele koostööle elanike ja arendajaga. Asjad hakkavad liikuma siis, kui kõik osapooled tajuvad, et on probleem, mis vajab lahendamist. Näiteks on vald aidanud ühe piirkonna tee väljaehitamisel nii projekti koostamisel kui ehitusmaterjaliga.
Sellist koostööd ei vaja aga ainult uusarendused, vaid sarnaseid olukordi tuleb lahendada ka juba vanades aiandusühistute piirkondades, mis võivad olla selle poolest isegi keerulisemad juhtumid, et sealne elanikkond jaguneb laias laastus kaheks - püsielanikeks ja suveelanikeks - ning nende soovid ei pruugi olla kõiges kattuvad.
