Üks näide inimese julmast tegevusest Sõmeru Puiestee tänava vintsutatud saar-vahtrad.

Talvisel ajal, kui lehtpuud on raagus ja nende võra on kõige paremini nähtav, hakkab silma palju inetuid, tihedaid vesivõsudes võraga ja köndistatud puid. Neid kohtab nii aedades, haljasaladel, parkides kui ka looduses õhuliinide all. Köndistatud puid on valus vaadata, tema loomulik võrakuju ja ilu on hävitatud. Luua metsanduskooli õpetaja Veiko Belials ja arborist Sulev Järve on veendunud, et tulbastamine on kuritegu puu suhtes, sest niimoodi talitledes määratakse puu enamasti aeglasele surmale.

Köndistamine, tulbastamine, latvamine on suure täisealise puu võra eemaldamine 50-100% ulatuses, see on puu sandistamine. Tihti kasutatakse seda rohkelt võsu ajavate puude puhul, nagu remmelgad, pärnad, paplid, aga ka vahtrad.

Sageli, puu sellise kohtlemise põhjusteks on, et puud peetakse liiga suureks ja ohtlikuks, puu võra on liiga suur ja varjab valgust, tahetakse muuta võra kuju esteetilisemaks ja huvitavamaks või on puu oksad kasvanud õhuliinidesse.

Paraku saavutatakse aga sellise oskamatu lõikusega hoopis vastupidine efekt. Kahjuks on samal moel majandatud ka Sõmerul Puiestee tänava saarvahtraid, kes selle tõttu on kaotanud oma looduslikult kauni võra kuju, haigestunud erinevatesse haavanditesse, paljud puud on hukkunud ning kuuekümnendatel aastatel rajatud allee on kaotanud esteetilise väljanägemise.

Köndistatud puu eluiga väheneb, sest ta ei suuda kauem taluda suuri vigastusi, mida ta saab julma tagasilõikuse tagajärjel.

Köndistamine põhjustab tüvemädanikku

Köndistamisel tehtud suurte lõikehaavade ja okstest jäävate tüügaste kaudu pääsevad tüvesse haigustekitajad, mille vastu ei kaitse ei haavamäärded ega tüügaste poolviltu ärasaagimine. Puidumädanik levib kõige kiiremini piki kiudu ja ladvalõikusest alguse saanuna ulatub see peatselt juurteni, mille tagajärjeks on puu surm.

Juured jäävad nälga

Tulbastamisel eemaldatakse liiga suur osa puu lehti kandvast võrast. Kuna võra ja juured on omavahelises tasakaalus - võra varustab juuri toitainetega ja vastupidi -, jäävad võrsete ja lehtedeta puu juured nälga ja hakkavad surema. See omakorda vähendab juurte poolt pinnasest võetava vee ja toitainete hulka. Puu sureb aeglaselt näljasurma.

Latvamisest saadav kasu on ajutine

Mida rohkem puu võrast maha saetakse, seda rohkem kasvatab puu uusi võsusid. Käivitub puu ellujäämismehhanism ja vesivõsud hakkavad vohama, muutes puu võra mõne aasta pärast veel tihedamaks. Uued võrsed on aga nõrgalt tüve külge kinnitunud ja raskemaks kasvades võivad need kergelt murduda.

Puu koor saab päikesepõletusi

Latvamine kahjustab ka puukoort. Okstel olevad lehed kaitsevad puu tüve päikese ja kuumuse eest. Lehtede kadudes võib tekkida koorel päikesepõletus, millest omakorda tekivad tüvelõhed ja -mädanikud.

Köndistamine muudab puu võra inetuks

Lisaks kõigele muule eespool loetletule muudab selline tugev tagasilõikus puu võra ka väga inetuks. Inetu ja ebaloomulik on järsk üleminek jämedatelt okstelt peenikestele.

Kuivanud oksatüükad, jämedad lõikekohad ja vohavad oksapuhmad torkavad silma kogu lehtedeta aja. Suvisel ajal, kui puu on lehtedega kaetud, ei ole need vead nii silmatorkavad, sest lehed varjavad tüükaid ja lõikehaavu, kuid kahjuks on meie kliimas enamikaastast puud raagus.

Raagus lehtpuu loomulik või oskuslikult kujundatud võra on talvise halli taeva taustal väga kaunis vaatepilt ja on väga kahju, kui selle asemel häirib silma hoopis väärastunud ja haige puu.

Küpses otsus vahetada välja Sõmeru Puiestee tänava saarvahtrad ehk siis need puud, kes kasvavad kahe sõiduraja vahel. Arvestades sellega, et saar-vahtra eluiga on umbes 50 aastat, siis on ka see täis, lisaks vahepealne vale majandamine.

Mahavõetavate puude asemele istutatakse läänepärnad, kes on hariliku ja suurelehelise pärna ristandid, vastupidavad linnapuud, taluvad hästi ka vormilõikust (sest autotee vahetuses läheduses tuleb nii või teisiti võra piirata, kuid sellega peab hakkama tegelema juba noores eas puudega) ning toitainetevaesemaid kasvutingimusi.

Puud kasvavad praegu Luual Karukäpa puukoolis ning on umbes 2,5 m kõrged. Ja siis ei jää muud üle, kui loota selget mõistust, hoolivust ja armastust nende puude tulevastele hooldajatele- majandajatele, et jaguks arusaamist, mis vahe on köndistamisel ja vormilõikusel.