Võistlusele saadeti 51 noore autori kirjatükid, neist 37 toredas Mulgi murdes. Kokku oli osalejaid kaheksast koolist, sealhulgas Tarvastu lapsi 27. Tarvastu Gümnaasiumist oli kirjutajaid 15, Suislepa koolist 3 ja Kärstnast 9. Hindajatele tegi suurt rõõmu, et viisteist meie valla last võtsid julguse kirjutada Mulgi murdes.

Üks lugu oli ka Võru murdes. Selle võistluse eesmärk oligi minna tagasi oma juurte juurde, panna end proovile ja püüda väljenduda nii nagu meie siinsed esivanemad.

Eks ole ju murregi üks osa kultuuripärandist, mida tuleks alles hoida ja tulevaste põlvede jaoks säilitada. Suurt rõõmu teeb see, et peale õpetajatepoolse abi ja toetuse, on paljud vanemadki leidnud aega ja huvi, et oma lapsi õpetada ja toetada. Tegelikult ei saa murdekeele õpetamisel kooli roll olla kuigi suur, enamasti antakse see oskus ikka edasi peredes, nn koduse keelena. Paljudes peredes räägivad murdes vanavanemad.

Murdekeelt ei ole lastele kunagi teadlikult õpetatud, seda õpitaksegi igapäevaelu tegemiste kõrval.

Tänapäeval aga ei saa me enam ainuüksi sellele loota, sest peresid, kus seda räägitakse ja osatakse ei ole enam palju. Seetõttu ongi mitmetes koolides mulgi keele ringid. Võistluse üks eesmärk oli, et murdevaldajad õpetajad ja vanemad oma oskusi lastele edasi annaksid. Ja nii, kuulates ja kirjutades, saab see lapsele lõpuks omaseks ja armsaks. Muidugi on kiiduväärt ka need lapsed, kes kirjakeeles kirjutasid, samuti nende õpetajad ja juhendajad, küllap said nemadki üritusest julgust, et järgmisel korral juba oskaja abiga end murdekeeles väljendada.

Tarvastu valla lastele jagus võidukohti järgmiselt: nooremas vanuseastmes II koht Karl Ilves, III koht Robin Liiber, keskmises vanuseastmes II koht Karl Kristofer Alp, vanemas vanuseastmes I koht Külly Jõgi, II koht Oliver Pikkor, III koht Jene Kaurov, eripreemiad said Reila Sõrmus ja Cerly Saar.

Tänukirjad said ka kõik tööde juhendajad ja eriline kiitus vanematele.

Kui on neid, kes ei mõista sellise ettevõtmise vajalikkust, siis olgu neile selgituseks öeldud: Murdekeel on meie rikkus, identiteedi osa, tore, kui suudaksime seda säilitada. Seda ei saa hoida muuseumiriiulil, vaid meie endi keelel, meelel ja juttudes.