Möödunut mäletades, uut luues ja seda väärtustades
Möödunut mäletades, uut luues ja seda väärtustades oleme tänased pärandajad homsetele pärijatele.
Möödunut mäletades
Maarja-Magdaleena kultuuritraditsioonidel on väga pikk ajalugu. Need ulatuvad 1860.-ndatesse aastatesse.
Eriti hoogsalt hakkas kultuur arenema ajast, mil valmis Maarja-Magdaleena seltside maja ning kui selle juurde loodi 1890. aastal laulu ja mänguselts, kes erinevaid tegevusi arendama hakkas.
Suurema hoo said sisse laulukoor ja näitemäng, samuti käsitöö ja veel mitmed teised ühistud. Aastakümnete jooksul anti suurepäraseid kontserte, korraldati laulupäevi ja mängiti etendusi ning toodi koju auhinnalisi kohti. Korraldati huvitavaid kursusi.
Need olid kultuuri õitseajad. Pärast seltside maja hävingut sõjatules 1944. aastal saabus mõningane mõõnaperiood.
Tegevus jätkus kultuurimajaks kohandatud koguduse pastoraadihoones, aga sageli vahetuvate eestvedajate tõttu oli see vahelduvalt edukas. Nõukogude perioodil ei olnud eriti soosivat suhtumist siinsesse kultuuritegemistesse. Vaatamata viletsale olukorrale tuli erinevaid algatusi inimeste endi poolt. Ja peagi mängiti, lauldi ja tantsiti jälle.
Uut luues
Segakoor on alates 1993. aastast järjepidevalt koos käinud ja tähistab tänavu sügisel oma 20. aastapäeva. Nende aastate sisse on mahtunud osalemised kõikidel maakondlikel ja üldlaulupidudel, segakoori päevadel.
Koor on pakkunud kümneid kontsertelamusi oma valla, maakonna ja Eestimaa erinevatel kultuurisündmustel, korraldanud kolm üle-vallalist laulupäeva, laululaagreid, käinud kontsertreisidel ja tutvustanud meie valda Eestimaal ja kaugemalgi. Segakoori kuulub 38 liiget meie vallast ja kaugemalt. Koori on lisandunud noori lauljaid.
Maarja-Magdaleena segakoori eesmärgiks on hoida saavutatut, areneda ja pakkuda kuulajaskonnale parimat. Segakoor on välja andnud kolm plaati ja osalenud muusikalis "Tabivere vald 20". Maarja-Magdaleena segakoor kuulub üle saja aasta vanuste kooride nimekirja, saades alguse 1860-ndatest aastatest.
Segakoori meeslauljatest on loodud meesansambel, kes oma kaheaastase tegevuse tähistamiseks filminud laulu "Õnnesoovid" ja mida on võimalik vaadata Youtube'st.
Nii nagu segakoorilgi on ka meesansamblil piisavalt küllakutseid esinemisteks, aprillis aga sõidetakse Saaremaale külla sealsele populaarsele Salme meesansamblile Punased Sõstrad.
Külateater tähistas möödunud aastal oma 20. aastapäeva. Selle aja jooksul on välja toodud kolmkümmend etendust. Nende aastate jooksul on külateatris mänginud üle viiekümne inimese.
Tänavu üleriigilisel teatripäeval, 27. märtsil tähistatakse Eesti teatri isa August Wiera 160. sünnipäeva A. Kivirähu etendusega "Adolf Rühka lühikene elu " A. Wiera on veetnud siinkandis oma nooruspõlve, õppinud Maarja- Magdaleena kihelkonnakoolis ja juhatanud noore mehena esimesel laulupeol Maarja- Magdaleena meeskoori, saavutades võistulaulmisel III koha. Maarja-Magdaleena XVII kodukandipäev 26. mail 2013 on pühendatud samuti A. Wierale.
Kolmandat aastat käivad koos line-tantsijad. Rõõmsameelne ja tantsuhimuline seltskond on omandanud suurepärase repertuaari, millega saaks sisustada mitu kultuurisündmust. Samas on trupi teiseks esmärgiks ka iseenda vormis hoidmine ja sellega meeldiva enesetunde tagamine. Kolmandaks aga hoopiski millegi uue loomine ja toomine kultuuri.
Memmede tantsurühm käis koos 15 aastat ja on tänaseks oma tegevuse lõpetanud. Eelmisel aastal tähistati koos tantsitud aastaid oma sõpradega Tabiverest, Laekverest ja Hiiumaalt. Oma tegevusaastatel võttis rühm osa maakondlikest laulu- ja tantsupidudest ning memmede suvepidudest. Ka valla ja kohalikel kultuurisündmustel olid memmed sagedased esinejad.
Tantsutraditsioonide jätkamiseks on rahvamaja juurde moodustatud seeniortantsurühm. Kuigi seeniortants on loodud rohkem eakale inimesele, on meie rühmas ka nooremaid. Aasta alguses toimus seeniortantsu õppepäev, kus õpiti juurde uusi tantse. Suvel aga sõidetakse Hiiumaale, et koos hiidlastest tantsijatega maha pidada üks tõsine tantsumaraton.
Käsitööring "Meistrilt õpipoisile" on koos käinud neli kuud. Selgeks on saanud ehete valmistamine, polümeersaviga meisterdamine, käsitsi tikkimine, dekupaaž ja kraklee tehnika, kangastelgedel kudumine. Edaspidi kirjutatakse projekte õppepäevadel osalemiseks ja suuremat juhendamist vajavate oskuste omandamiseks.
Filmiõhtud toimuvad üks kord kuus. See on kohalike noorte poolt algatatud projekt, mis toob kokku järjest rohkem huvilisi. Vanematele inimestele on need tõeliselt nostalgilised õhtud, sest suurelt ekraanilt filmide vaatamine elustab erinevaid mälestusi ajast, mil kohapeal oli statsionaarne kino, kus pärast filmi vaatamist lükati toolid seina äärde, pillimees lõi lahti loo ja algas tants.
Väärtustades vana ja luues uut - selle mõttega on eelmise aasta lõpul Maarja- Magdaleenas kogutud ideedest ja ettepanekutest käesolevaks aastaks kokku pandud kultuurikalender eesmärgiga korraldada oma kodupaigas sündmusi, mis kannavad endas järjepidevust. Nendeks on paikkonnale omased tegemised millest kohalikud ja kaugemadki külalised endale meelepärast leiavad.
Meie tublide juhendajate abiga, kooskäiva, tahtelise ja tegutseva seltskonnaga saavad teoks kõik väärtuslik mida säiltada ja järgmisele põlvele edasi anda.
Terve aasta Eestimaal mahutab pärandit tutvustavaid sündmusi. On sobiv ka oma koduümbrus üle vaadata, uurida kodulugu ning talletada see tulevaste põlvede jaoks, kevade saabudes aga teha talgutel korda mõni võssakasvanud pärandkultuuriobjekt.
Maarja-Magdaleenas korrastame talgupäeval puhkeala, värvime üle istepingid ja tantsupõranda. Kuid kõigepealt kohtumiseni esietendusel.
