Majaomaniku mure: kuidas osta juurdepääsuteed oma kinnistule
Maalehele saadetud kirjades on üks suuremaid muresid juurdepääsutee oma kinnistule. Nii näiteks küsib lugeja, kas ta võib ära osta tüki sissesõiduteed oma kinnistuni.
Nimelt teeb talle muret see, et naabritel on kavas maja maha müüa ja uue omanikuga ei pruugi suhted nii head olla, nad võivad hakata takistama tema pere juurdepääsu oma koju.
“Omavalitsusel oli lausa hea meel, et keegi selle jupi ära ostaks,” teatab lugeja oma kirjas. Ta küsib, kas on selliseid põhjuseid, mis võivad saada takistuseks. Kas on mingi kohustus, et naabri käest peab nõusolekut küsima?
Tee ostmiseks on mitu võimalust
Kirjast ei selgu kahjuks, kas juurdepääsutee kuulub naaberkinnistu koosseisu (asub naabri maal) või asub see tee riigi omandis oleval maal.
Kui tegu on naabri maaomandiga, saate selle teemaa temalt ära osta omavahelisel kokkuleppel notariaalse tehinguga ja sel juhul saate selle teemaa omanikuks ning võite seejärel kasutada oma äranägemisel.
Võimalik on ka variant, mille kohaselt kokkuleppel naabriga moodustatakse teemaast eraldi kinnistu ja naaber müüb teile sellest mingi mõttelise osa, näiteks ½. Sel juhul muutub teemaa kaasomanike ühiseks omandiks.
Vastavalt asjaõigusseadusele valdavad ning kasutavad kaas-
omanikud ühist asja kokkuleppel.
Kui juurdepääsuks vajalik tee on jätkuvalt riigi omandis ja see on vajalik avalikes huvides tervele piirkonnale, siis on mõistlik, kui nimetatud juurdepääsutee taotleb vald ise munitsipaalomandisse ning korraldab selle kasutamise ja hooldamise valla varana.
Sel juhul on tegu avalikult kasutatava teega ning see on kasutamiseks vaba kõigile.
Kui omavalitsus sellest juurdepääsuteest huvitatud ei ole ja kui see asub riigi omandis oleval maal, siis naaber selle tee kasutamist takistada ei saa.
Kuidas käib siilutüki liitmine kinnistuga
Kui juurdepääsuks kasutatava maa puhul on tegu sellise siilutükiga, millel puudub iseseisev kasutusvõimalus ja kui see ei ole naabri omandis, on teil võimalik taotleda selle maa omandamist ja juurdeliitmist oma kinnisasjale.
Aluse selleks andis maareformi seaduse (MRS) § 22 lõige 12 juba varasemalt. Alates 20. märtsist jõustunud maareformi seaduse muudatustega laiendati, täiendati ja täpsustati oluliselt selliste maatükkide erastamise ja omandamise võimalusi ja tingimusi (avaldatud RT I, 15.03.2013, 32).
MRS §i 22 täiendati uue lõikega 13, samuti lisati seadusesse eraldi osa, mis käsitleb maareformi läbiviimist maal, millel ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
Muudatuste kohaselt on laiendatud selliste kinnisasjade omandamise võimalusi nii era-, munitsipaal- kui ka riigi omandis olevate maade ja nendega piirnevate, kuid iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide suhtes.
Maareformi seaduse täiendava osa kohaselt käsitletakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki.
Sellistele maatükkidele puudub enamasti juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning need on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel. Seda peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või eri mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu.
Kuna seadus kasutab selliste maatükkide suhtes korduvalt sõna “üldjuhul”, siis see tähendab, et liitmist võib taotleda ka muude sarnase iseloomuga maatükkide osas, mida seaduses otseselt mainitud ei ole, kuid mis peavad vastama samale põhitingimusele – neil maatükkidel ei ole iseseisvat kasutusvõimalust.
Oluline on, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitleda ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka.
Kui selliseid piirnevaid riba- ja siilutükke on olemas, siis just nimelt selliste maatükkide omandamine juurdeliitmise teel annab täiendava võimaluse lahendada avalikule teele juurdepääsu probleemid.
Esitage taotlus omavalitsusele
Juhul kui mõne kinnisasjaga piirneb liitmiseks sobiv iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk, siis selle omandamiseks tuleb esitada taotlus omavalitsusele.
Valla- või linnavalitsus peab tegema eeltoimingud, koostama asendiplaani ning selgitama välja teiste isikute õigused ja seaduslikud huvid selle maatüki suhtes. Omavalitsus peab edastama kogutud dokumendid maavanemale, kes otsustab loa andmise.
Pärast maavanemalt loa saamist edastab valla- või linnavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõigile piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on võimalik piirnevat maad või selle osa liita. Ettepaneku saanud isikul on õigus ühe kuu jooksul asendiplaani saamisest arvates esitada valla- või linnavalitsusele taotlus maa omandamiseks.
Oluline on see, et seadusemuudatused annavad võimaluse lahendada selliste iseseisva kasutusvõimaluste maatükkide omandisse andmise koos detailplaneeringute menetlemisega.
Maareformi seaduse kohaselt peab valitsus kehtestama kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra. Samas aga on juba praegu õigus esitada taotlusi piirnevate ja iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide omandamiseks juurdeliitmise teel.
