Kvarteti moodustavad Krista Varipuu (esimene sopran), Katre Kärdi (teine sopran), Aive Alavere (esimene alt), Tiina Kiili (teine alt). Neliku lahutamatuks abiliseks on juhendaja Reet Alavere, kes omakorda ei saa hakkama fonogrammide tegija ja helitehniku Tarmo Alavereta. Vahel saab kvartetist ka kvintett, kui vallavanem Toomas Väinaste lauljatega mõne loo laulab.
15 aastaga on selgeks õpitud 60 laulu ümber, neist võiks anda täispika kontserdi. Välja on antud kaks CD-plaati, nende valmimisele on kaasa aidanud Ants Wiermann ja Raivo Narits. Repertuaari valitakse koos
Repertuaari valime palju ja koos. Aastatega oleme läinud üle järjest rõõmsaamtele lauludele, neis on lusti ja sära rohkem ja need meeldivad ka rahvale.
"Katsetame, kui ei istu, paneme kõrvale, otsime uue. Kõige raskem on repertuaari puhul see, et kui soovitud laulule ei leia nooti, siis tuleb see kusagilt kuulamise järgi maha kirjutada, siis seade teha - vaat see võtab mul aega ja vajab närvi," räägib Reet Alavere.
Laulud saab nelik suhteliselt kiiresti selgeks, sest kõik on head nooditundjad, Aive lausa professionaalselt! Laulu vormi lõplikul paikapanemisel on abiks Tarmo, kes kujundab ja valmistab fonogrammid. Nii me töötame. Kvartett kiidab publikut
"Meie publikuks on iga eas laulusõpru. Tean inimesi, kes tulevad ekstra meid kuulama Rakverest ja mujalt," räägib Krista Varipuu. Esineme sageli klubiõhtutel, kus on meie publikuks inimesed, kes eelistavad elavat muusikat ja õhtut teiste inimeste seltsis.
Kvartett on oma publikuga väga rahul: meil on olnud alati väga hea publik. Meil pole kunagi olnud nii, et peame laulma otsekui seinale. Varem tuli esinemas käia vähemalt kord kuus. Praegu tuleb esinemisi vähem, sest rahaga on kitsam nii publikul kui korraldajatel. Seda paremad me peame olema, kui siis esinema läheme. Sõnad sassis - mine vanni!
Neljakesi laulmine tähendab enamasti neljahäälset laulmist, kus igaüks seisab oma hääle eest. Viilida ei saa, proovilt puudumine, esinemisest rääkimata, ei tule kõne allagi.
Puudumiseks peab ikka väga haige olema. Kristal tuleb ette palju autoga sõitmist ja tema õpib sõnad ja viisi selgeks autoroolis istudes. Aive läheb vanni ja õpib sõnad selgeks seal. Sellest on saanud ütlemine, kui kellelgi sõnad segi lähevad: mine vanni! Kvartett sündis töö käigus
Krista meenutab, et kord ühel jõulupeol, kus Roela naisansambel esinema pidi, selgus, et üks hääl oli puudu. "Kuna esinemise ärajätmine ei tulnud kõne allagi, jaotasime noodid ja laulsime laulud siiski ära. Kuidas välja tuli, on iseasi, aga seda korda võib nimetada esimeseks korraks, kui me sellises koossesisesus üles astusime. Ju meil siis kõige hullemini ei läinud, kui leidsime, et võiksime edaspidigi kvartetina üles astuda."
"Kvarteti loomise mõte tuli sellest, et kuna kõik laulsime ka Roela segakooris, siis arvasin, et vahelduseks võiks teha ka ansamblilaulu. Seda enam, et Katre-Aive laulsid mul juba koolitüdrukutena ja Tiina oli läbi käinud mitme ansambli koosseisu.
Krista, kullatükk, oli uus, kuid kohe sulas kohalikega. Ja kohe tekkis haruldane klapp, mis kestab tänini. Kvarteti kõvim trump ongi see, et valitseb täielik üksmeel - kamp on lihtsalt super!" meenutab Reet Alavere. Ja lisab, et kvartetil on hästi läinud: "Oleme laulnud peaaegu kõikides maakondades, oleme mõõtu võtnud ka teiste ansamblitega, kust oleme kokku korjanud tunnuskirju ja autasusid. Meid kutsutakse laulma nii klubiüritustele kui erapidudele. Vist ei ole kusagil ämbrisse astunud." Nime said konkursiga
Algul oli kvartett ilma nimeta. Kord ühel peoõhtul oma kodulava laudadel üles astudes leiti, et nime oleks vaja. Tehti nimekonkurss.
Teiste väljapakutute seas oli ka "Sära" ja see sobis naistele kõige rohkem. Hiljem selgus, et nime autor on Vello Tafenau. Ilusa hääle saladus
Iga vähegi laulmisega vähegi kokku puutunud inimene teab, et enne laulma hakkamist tuleb hääled lahti laulda. Ikka akord ees, lauljate "Mio-mio-mii" järel, mööda heliredelit üles ja alla. Tänapäeval käivad hääleharjutuste juurde ka hingamis- ja joogaharjutused, millega kogu kõriorel pingeist vabastatakse. Moodsate võtete kõrval kipub ajalukku jääma toore muna joomine.
Ilus hääl tuleb tühja kõhuga, enne laulma hakkamist magusat ei sööda. Käheda hääle korral on abi ka vanast heast lauluõlist ehk pitsist konjakist ja kuumast õllest meega. Konjak annab häälele tugevust ja mõjub lõõgastavalt (alkoholi kahjulikkuse tõttu ärge seda kodus siiski järele tehke).
Kõige paremini aitab häält hoida positiivne eluhoiak. Heas tujus inimene heast peast häält tõstma, kriiskama ja toore jõuga häält kasutama ei hakka. Seega vanarahva öeldus "laul teeb rinna rõõmsaks" on sees suur tõetera. Katsuge laulda, kui miski vaevab hinge ja kurgus on klomp. Ei õnnestu! Pingeste vabanemiseks on nii mõnigi kord terve proov naistel rääkimise nahka läinud, aga laulud on nad sellele vaatamata selgeks saanud. Laulmine - parim kink ka iseendale
