FOTOD: Neli aastat tagasi korraldasid sõbrad Kaika Lainele suure sünnipäevapeo
Pühapäeval lahkus meie seast tuntud ravitseja Kaika Laine, kodanikunimega Laine Roht, kes 4. mail oleks saanud 86-aastaseks. Viimase suurema sünnipäeva, kus rahvas armastatud ravitsejat õnnitles ja tänas, korraldasid sõbrad talle neli aastat tagasi. Ka Maaleht oli toona kohal ning toob teieni fotod ja meenutused suurest rahvapeost.
Hurraa sajandi naisele!
Antsla lähistel asuva Kaika koolimaja esine oli sel pühapäeval autodest värvikirev. Masinatest pudenes välja mehi ja naisi, kel kõigil põhjust olla Lainele tänulik. Ja kuna ilm oli ilus mis ilus, sobis sünnipäeva pidada värskes õhus. Laine võttis istet kõlakoja pingil ning sai nii kõigile sünnipäevalistele silma vaadata. Keegi neid üle lugeda muidugi ei jõudnud, kuid mitusada oli kindlasti.
"Lainele väga meeldib, kui talle hurraa hüütakse. Teeme seda nüüd südamest ja üks kord kõvasti!" õhutas Laine pikaaegne sõber ja üks pühapäevase peo korraldaja Vahur Kersna lillesülemitega kohaletulnuid peole kohe selle alguses õiget meelelolu looma. Pole ju Laine ka ise kunagi olnud mingi norutaja.
"Hurraa!"
"Laine, kas oli piisavalt kõva hurraa?" küsis Vahur sünnipäevaliselt.
"Hurraa-hurraa-hurraa-hurraa!" hõikas rahvariides Laine vastu.
"Laine tegi teile neli hurraad vastu. Mis tähendab seda, et ükskõik kui palju te ei tee tema heaks, tema on teie ja meie heaks ikkagi rohkem teinud," tunnustas Kersna päevakangelast ning kutsus kõiki oma lillekimpu Lainele üle andma, talle häid sõnu ütlema.
Tervis ei ole Lainel lubanud enam paar-kolm aastat hädalisi ravitseda, kuid poole sajandi jooksul on ta aidanud, kuigi ise ilma arstipaberiteta, terveks kümneid tuhandeid. Sealhulgas ka õppinud tohtreid. Ja samas saanud ise abi arstidelt, sest iseenda ravimiseks tal vägi puudub.
Tänud tänajatele
"Küll mul on rõõm näha teid praegu siin, ma tänan kõiki tulijaid," tänas Laine omakorda tänama tulnuid.
Lainele on tänamine väga omane. Oluline. Kui murrame kas või lillekesi kimpu, peame loodust tänama. Kõige eest. Kui vili aidas, peame jälle tänama. Seepärast oli ka talle väga meelepärane, et seekord tuldi teda tänama. Kuigi hinges kartis, kas sellist päeva üldse tuleb. Tuli!
Millised on teie mälestused Kaika Lainest? Jätke need siia artikli kommentaaridesse või saatke aadressil veeb@maaleht.ee.
