Soovitused noortele: kuidas toibuda stressist ja lahendada konflikte
Alljärgnevalt kokkuvõtlikult loengul kuuldud soovitusi ja mõtteid erinevate olukordade ja seisundite äratundmiseks ning nendega toimetulekuks.
Kaasaegses ühiskonnas kogevad eriti sagedasti muutusi noored inimesed, saades uusi kogemusi ning liikudes üha suurema vastutustunde ja iseseisvuse suunas. Enesetunne, mis nende muutuste käigus valdab, sõltub sellest kui kiiresti suudetakse nende muutustega kohaneda.
Noorte positiivne vaimne tervis ja vaimne heaolu mõjutavad oluliselt nende võimeid tulla toime normaalse stressi, enda emotsioonide ja psühholoogilise pingega.
Positiivse vaimse tervisega inimene: tunneb end hästi ja rahulolevana; on enesekindel ja positiivse enesehinnanguga; suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda; suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega; kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas; tunneb, et elus valitseb tasakaal; hoolib iseendast, nii oma vaimust kui kehast; hoolib teistest inimestest. Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil.
Soovitused tervislikumaks elustiiliks: enamus inimesi vajab optimaalseks funktsioneerimiseks 8 tundi und ööpäevas, hommikusööki ei tohiks unustada ja süüa tuleks vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilja päevas, füüsiliselt aktiivne tuleks olla vähemalt 60 minutit päevas, viibida võimalikult palju värskes õhus, negatiivsed mõtted ja muretsemine tekitavad ärevust, hirme ja depressiooni, hoia stressitaset kontrolli all, hoidu alkoholist, suitsust ja uimastitest.
Et kiiremini toibuda mitmesugustest stressoritest - ebaõnnestumistest koolis, haigusest, õnnetusest, kalli inimese kaotusest:
- Hoia suhteid.
- Suhtu kriisidesse kui paratamatusse. Stressi kogeb igaüks. Hoia pilk tulevikus, ära keskendu sellele, kui raske või keeruline hetkel on.
- Suhtu muutustesse kui elu loomulikku ossa.
- Liigu oma eesmärkide suunas. Sea endale realistlikud eesmärgid.
- Otsusta ja tegutse vastavalt sellele. Langeta probleemsituatsioonis otsus probleemi lahendamise suunas. Ära looda, et probleemid lihtsalt kaovad.
- Suhtu iseendasse positiivselt.
- Säilita lootusrikas ellusuhtumine. Ära keskendu oma hirmudele ja muretsemisele.
- Hoolitse iseenda eest. Ära unusta tegeleda rõõmupakkuvate ja lõõgastavate tegevustega.
Toimetulek tähendab edukat hakkamasaamist probleemidega. Uusi toimetulekuoskusi pole kunagi hilja õppida.
Emotsioonidega toimetulek on üks olulisemaid toimetulekumehhanisme. Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone ja see on loomulik.
Negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks tuleb emotsiooni märgata ja ära tunda (viha, valu, mure, süü, solvumine, kadedus), analüüsida, miks käesolev olukord sind häirib, kuidas see su elu mõjutab, otsustada, mida saad muuta ja mida mitte ning valida positiivne reageerimisviis.
Enesekindlus on hoiak, mis aitab meil oma võimetesse ja oskustesse uskuda.
Vähene enesekindlus on enamasti ebarealistlike ootuste ja liiga kõrgete nõudmiste koosmõju tagajärg. Tunnusta end oma tugevate külgede eest ja ole uhke selle üle, mida sa oskad ja saad teha.
Stress on keha reaktsioon ebameeldivale olukorrale. Stressi on võimalik efektiivselt maandada.
Siin on mõned konkreetsed soovitused stressi negatiivsete mõjude vähendamiseks: venita ja lõdvesta ennast, hinga sügavalt sisse ja välja, võimalda endale vaikust ning rahu ja viibi võimalusel looduses (mine metsa või parki jalutama), naera nii palju kui võimalik (mine vaata mõnd komöödiat, animafilmi või räägi sõpradega naljakaid lugusid), kuula muusikat, mida sa naudid, söö õigeid asju (kiudaineterikas toit aitab hoida stressitaset madalal), ära jäta kunagi hommikusööki vahele, joo kohvijookide ja limonaadide asemel vett ja rohelist teed, kuula rohkem teisi, ole positiivne, lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (seda võib teha kirjalikult või suuliselt, räägi sõbraga või usaldustelefoniga).
Suhetel on oluline mõju vaimsele tervisele. Igas suhtes tuleb ette konflikte.
Konfliktide lahendamisel tasub meeles pidada: „rünnata" tuleb probleemi, mitte inimest; püsida tuleb käesoleva konflikti raames, mitte „kaevata" minevikus; tuleb otsida lahendust, mis rahuldab mõlemat osapoolt; tunnete väljendamisel räägi „mina" sõnumitega, ole oma tunnete ja vajaduste osas aus ja avatud.
Head suhtlemisoskused võimaldavad säilitada häid suhteid ja positiivset vaimset tervist. On oluline, et teise osapoole suhtes säiliks austav hoiak.
Kõik sõnumid tuleb edastada selgelt, täpselt ja arusaadavalt. Kaaslased on oluline ressurss kogemaks kiindumust, sümpaatiat ja mõistmist. Vahel on vaja, aga sõpradele öelda "ei". Mõned meetodid selleks on: viisakas keeldumine, minema jalutamine, enesekindlus, alternatiivi pakkumine, olukorra vältimine, oma tõekspidamiste juurde jäämine.
Noore inimese vaimset tervist ja heaolu mõjutab: keskkond, milles ta elab ja kasvab, millised on tema suhted, kuivõrd toetavad on kaaslased, milliseid väärtusi hindab ühiskond.
Vaimse tervise kaitsvad tegurid on: positiivne mina-pilt, perekondlik seotus, toetavad suhted peres, head suhtlemisoskused, hea toimetulekuoskus ja sotsiaalsed oskused.
Kui tunned, et uni on häiritud, sööd vähe, väldid inimestega koosolemist, ärritud kergesti, sind valdab kurbusetunne, tunned end süüdi, abitu, lootusetuna enamuse ajast, raskusi on keskendumisega ja sa ei pea endast midagi, siis otsi abi! Räägi õpetaja, sotsiaalpedagoogi, kooliarsti, vanemate, perearsti või sõbraga.
Internetis on võimalik abi saada kodulehelt http://supremebook.org kus saad hinnata enda vaimset tervist või leppida kokku aja privaatseks üksühele vestluseks Supremebooki vaimse tervise spetsialistiga.
Loengul kuuldust tegi kokkuvõtte lastekaitsespetsialist Tiia Kaselo
