Koorilaulu ajaloost Väike-Maarja kihelkonnas
Väikesi koore vallakoolide juures tegutses siiski juba 19. saj keskpaigast alates. Koolikooride tegevust asus toetama Väike-Maarja pastor L. Frankaenel, kes andis 1873. a käsu korraldada igal aastal viimasel suvistepühal kirikus nn lastepüha, mille puhul pidid kokku tulema kõigi kihelkonnas tegutsevate külakoolide koorid. 1874. a tuli Assamallasse koolmeistriks kirglik koorilaulusõber Johan Elken.
Juba samal aastal lastepühal kandis ette tema poolt asutatud segakoor mitmehäälse laulu. Samas on teada, et tegutses koolmeistrite meeskoor, mida juhatas Väike-Maarja köster Eichorn. Ta viis koori ka 1879. a Tartusse 2. üldlaulupeole.
Väike-Maarjas sel ajal veel täiskasvanute segakoori ei olnud, kuid oli päris hea kihelkonnakooli koor, keda õpetas kooli juhataja Peeter Koit.
1880-ndate viimastel aastatel elavnes vallakoolmeistrite meeskoori tegevus, kui Väike-Maarjasse tuli köstriks ja kihelkonnakooli õpetajaks Mihkel Kampmann. Samast ajast on teada, et kirikus käis laulmas nii kihelkonnakooli naiskoor kui segakoor. Meeskoor õppis vaimulikke laule. Kuid peagi tekkis meeste seas nurin, sooviti laulda ka ilmalikke laule.
Sajandi lõpus, pärast Kampmaa lahkumist, hakkas laule õpetama köster Johan Kotli, keda käis Assamallast abistamas Johan Elken.
Kui pärast Jakob Tamme surma 1907. a kihelkonnakooli juhatajaks sai Märt Meos, hakkas ta aktiivselt tegutsema meeskooriga. Samas on teada, et ta asus põllumeeste seltsi juures tegutsevat segakoori elustama (segakoori asutamise täpset aega pole teada). Mõne aja pärast lõi ta segakoori naistest ka naiskoori. 1910. a organiseeris Meos 1. Väike-Maarja laulupäeva. See toimus Müüriku mõisa aias. Esines 22 koori 300 lauljaga.
Väike-Maarja segakoor võttis osa 1908. a Tartu muusikapäevadest ja 1910. a üldlaulupeost Tallinnas.
Alates 1913. a, kui Johan Elken pensionile jäi ja Väike-Maarjasse elama asus, hakkas ta segakoori juhendama. Tuudur Vettik, kes 1910-14 käis kihelkonnakoolis, on kirjutanud, et Väike- Maarjas oli väga rikas muusikaelu.
Tegutses segakoor, meeskoor, sümfoniett- orkester ja pasunakoor. Ta ise juhendas õpilasena kooli sega- ja naiskoori. See oli ju see aeg, kui ehitati Väike- Maarja seltsimaja ja hakati hoolsalt ehituse võla tasumiseks pidusid tegema.
Muusikaelu kosumine maailmasõjaaegsest langusest algas 1920. a. Johan Elken käis kooriga kahel järgneval aastal Rakveres maakondlikel laulupäevadel.
1922 loodi Väike-Maarja Muusikaselts, kes hakkas juhtima kogu muusikaelu. Tegutsesid koorid ja orkestrid.
Lavastati näidendeid, ka operette. 1920-ndatel aastatel olid koorijuhtideks J. Peebo, V. Neuman-Neemre, K. Kok ja Karl Elken. K. Elken valmistas ette segakoori Väike-Maarja 2. laulupäevaks 1929. a.
1930-ndalel aastatel oli Jakob Aru vaheldumisi nii koori- kui orkestrijuht.
1942 valiti koorijuhiks A. Veevo. Väike- Maarja kooridega võeti osa kõigist kohalikest laulupäevadest, kus 1929. a esines 22, 1932. 28 ja 1938. 25 koori.
Väike-Maarja kihelkonnast olid kohal koorid Põdrangult, Avispealt, Raekülast, Kiltsist, Assamallast, Porkunist, Eiprist, Kadilast ja Nurmetust. Segakoor käis 1923,1933 ja 1938 üldlaulupidudel Tallinnas; maakondlikel laulupäevadel Narvas (1924), Tartus (1930), Paides (1932), Pärnus (1939) ning Lüganusel ja Kadrinas (1940). Kooriliikmete arv kõikus 40 ja 50 vahel.
Rööbiti muusikaseltsi kooride ja orkestriga tegutsesid agaralt Väike-Maarja Gümnaasiumi segakoor, orkester, tantsukapellid - kõik Viktor Neemre juhatusel.
Pärast Teist maailmasõda 1940. a-te lõpus muusikaelu vähe soikus. Ainult keskkoolis tegutses edasi segakoor.
1950-ndatel, 1960-ndatel aastatel tegutsesid keskkoolis tublid muusikaõpetajad: Heino Sein (1950-55,1958- 69), Ella Lillo (1954-56), Leida Kompus (1956-61) ja Koidula Naelapää (1965- 71). Kõik nad juhendasid ka vastavalt vajadustele kultuurimaja segakoori. Väike-Maarja rajooni kultuurielu juhiks sai kultuurimaja.
1950. a viis Aaret Inno 12-liikmelise segakoori Tallinna 1950. a üldlaulupeole.
1950-ndatel aastatel toimusid igal aastal rajooni laulupäevad Porkunis.
Seal toimunud 1951. a laulupäevast võttis osa 40-liikmeine segakoor A. Abeli juhatamisel. 1954. a käis laulupäeval väike segakoor. Samal aastal alustas segakooriga tööd Ella Lillo, kes viis segakoori 1955. a üldlaulupeole. Kooris laulis kuni18 naist ja 10 meest. Samas sai alguse vokaal-instrumentaalansamblite tegevus.
1955. a Porkuni laulupäeval juhatas kultuurimaja ja keskkooli segakoori Ella Lillo, kes oli ühtlasi ka nais- ja segakooride üldjuht. 1959 ja 1960 viis segakoori Porkuni laulupäevale Heino Sein.
1960-datest aastatest pole segakoori tegevusest suurt midagi teada, ainult see, et koor käis juubelilaulupeol 1969. a Koidula Naelapää juhatusel. Ka see, et Heino Sein viis üldlaulupeole poistekoori.
1970. aastate alguses toimus segakoori Helin elus suur muudatus, sest 1969. a sügisest tuli koorijuhiks Arno(ld) Kasemaa, Kiltsi segakoori dirigent. 1974. aastast algasid ühised proovid, kordamööda, vahel Väike- Maarjas, vahel Kiltsis. Samal ajal juhatas A. Kasemaa ka Rakke segakoori. Hakati esinema üheskoos kolme kooriga.
Selle „mammutkooriga" saavutati 1974. a maakooride festivalil laureaadi tiitel. Huvitav oli aeg, kui toimusid Heliaadid, Heli-nimeliste kooride iga-aastased kokkutulekud. Lisaks ühiskontsertidele toimusid ka väga humoorikad „öölaulupeod". Seoses Eesti Vabariigi tulekuga suri see tore traditsioon välja. 1989. a sai A. Kasemaa kõrvale abidirigendiks Sirje Sõnum.
Valve Libene alustas 1990-ndate aastate alguses lauluõpetamist klubi Härmalõng naisansamblile. Peagi sai temast A. Kasemaa kõrvale teine abidirigent.
Pärast A. Kasemaa jäädavat lahkumist 1999. a jäi Valve Libene segakoori Helin juhendajaks-dirigendiks.
Väike-Maarja segakoor on käinud kõikidel üldlaulupidudel, võtnud osa maakondlikest ja teistest laulupäevadest, esinenud oma valla üritustel.
Rahvamaja kammerkoor kasvas välja 1970-ndate aastate keskel Vallo Taari juhtimisel loodud segaansamblist.
1991. a juhatas seda Regina Altrov, 1998. a-st Raivo Narits. Viimastel aastatel on tegutsenud Pandivere kammerkoor, kus üheks dirigendiks on Marju Metsman.
Väike-Maarja Gümnaasiumis õpetab- juhatab tütarlastekoori Ly Ipsberg.
Kasutatud kirjandus:
- Eduard Leppik „Väike-Maarja Muusikaselts", Jõhvi 2002
- Eduard Leppik „Kultuurilooline Väike-Maarja", Kohtla-Järve 1999
- Väike-Maarja laulupäevade teatmikud 1929, 1932, 1938
