Vana-Antsla mõis on Vana-Antsla aleviku keskmeks olnud aastasadu. Mõisa järgi, mis keskajal oli tuntud kui Anzen, on muuhulgas kujunenud Antsla nimi. Vana- Antslat kui asundust aga poleks ehk mõisata suure tõenäosusega eksisteerinudki.
See tõdemus tuleneb tõigast, et omaaegne Vana- Antsla mõis oli suur, viimase omaniku Georg von Ungern-Sternbergi kirjutiste järgi 11000 hektari suurune hästi funktsioneeriv põllumajanduskompleks, mis eksportis oma toodangut lausa Peterburi ning andis tööd ja leiba väga paljudele inimestele. Viimased aastad on uinuvale mõisale olnud üsna karmid.
Enamik endistest mõisahoonetest, mida varem kasutasid erinevad koolid, ootavad nüüd pikisilmi ostjat-investorit ning nende seisukord on aina halvem. Hoonetest kõige kehvemas seisus on üllatuslikult mõisa peahoone, mis alles hiljuti oli väga aktiivses kasutuses, kuid nüüdseks on kehvas seisus tänu vähesele hooldusele ning kurjade kavatsustega pikanäpumeeste külaskäikudele.
Paljud kohalikud, eriti pikaajalised Vana-Antsla elanikud, vaatavad kahjutundega pealt, kuidas kunagi eeskujulikus korras olnud mõisahooned ja -park aina laguneb ja metsistub.
Mõisa köie lohisemist on aga peatamas mõis ise. Veebruari teises pooles ilmus suhtlusvõrgustikku Facebook Vana- Antsla mõisa nime kandev leht, kus mõis mina-vormis inimeste poole pöördudes neid endale sõpradeks palus. Pooleteise kuuga mõisa sõprade arv on aina paisunud - Vana-Antsla mõisa tegemisi jälgib 17. aprilli seisuga lausa 310 inimest. Mõisa sõbrad väljendavad lehel oma muresid, arutavad mõisa võimalike rakendusideede teoks tegemise võimalusi ning postitavad fotosid, kaarte ning mälestusi. Nüüdseks on lehel nii palju informatsiooni, et sellega tutvudes möödub tunnike üpris kiiresti.
Vana-Antsla mõisa sõprade seast on moodustunud ka vabatahtlike grupp, mis tegeleb mõisa ellu ärkamist esile kutsuvate tegevustega: kohe leiab aset kokkusaamine erinevate riigiametitega, kontakt on loodud viimaste omanike järglastega ning käimas on Teeme Ära! talgute korraldamine, et mõisa pargilegi veidikene jumet tagasi anda.
Kuigi peale nn pehmete tegevuste puudub kogukonnal võimalus midagi teha, on ääretult tähtis, et mõisast ning Vana-Antslast räägitakse.
Mõisa olemasolu nii klassikalise mõisa kui ka koolina on olnud senini Vana-Antsla olemasolu põhjus. Mõisa taaselustamine on ühtlasi suure tõenäosusega Vana- Antsla aleviku pilet paremasse tulevikku, kuna kogemus on näidanud, et endised väikesed kolhoosikeskused pole tänapäeval ei arengusuutelised ega ka atraktiivsed elukeskkonnad. Kui taastatud mõisas elu keeks, looks see Vana-Antslasse töökohti, vähendaks sealseid küttearveid ning kes teab, ehk võistleks mõis turismisihtkohana isegi Kõue ja Vihulaga?
Need kaks mõisa olid veel 5 aastat tagasi sama kehvas seisus kui Vana-Antsla. Talgud Vana-Antsla mõisapargis toimuvad 4. mail 2013 orienteeruvalt kell 10-17.
Ootame osa võtma ka vanemaid inimesi, kellel on kindlasti mõisast huvitavaid mälestusi, mida vabatahtlikud hea meelega üles tähendavad.