Laulasmaa Kooli õpetajad - laval tööl ja vabal ajal
Sellest peaks oma esinemisvajaduse rahuldamiseks piisama. Ometi on neid „hulle“, kes tahavad ka vabal ajal näidelda, näiteks Laulasmaa Kooli õpetajate-töötajate näiteringi liikmed.
Juba teist aastat osalesime üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil Viljandis. See maailmas ainulaadne(?) üritus toimus juba 15. korda ja veab seda entusiastidest õpetajate seltskond endisest Viljandi Maagümnaasiumist, nüüdsest Viljandi Kesklinna Koolist.
Kui me eelmisel aastal pigem hirmutasime publikut oma masendusmeeleolulise, kuulsa Taani režissööri Lars von Trieri filmist „Melanhoolia“ inspireeritud lavalis-muusikalise kompositsiooniga, siis seekord olime läinud hoopis teist teed, miska saalitäis rahvast rõkkas, elades aktiivselt kaasa meie elurõõmsale omaloomingulisele „tragikomöödiale“, milles oli nii pantomiimi, luulet, tantsu kui ka silmapööritamist.
Meie ühistöö kannab pealkirja „Uus ülemus“ ja selle kandev idee on: naised jäävad naisteks igal ajal igas olukorras. Lavalaudadel tatsasid, töötasid, ühispidutsesid, deklameerisid, liuglesid, põrutasid jalga vastu maad Krista Jaanus, Ilme Rootare, Inga Mehide, Regina Proskura, Ulvi Valle. Kogu see naisvägi üritas lummata uueks ülemuseks peetavat meesterahvast Jürit, keda kehastas Jüri Rumm. Juhtus nii üht kui teist, siinkirjutajal pole kavas kõike ümber jutustada, sest mine tea, ehk esineme millalgi siinmail kah. Ikka tahetakse ka teada, kuidas läks. Saime nii eri- kui ka „päris“-auhindu. Jagasime omavahelgi sümpaatsematele truppidele meeneid ja tunnustust. Meie tööd hindas võõrustaja-kooli trupp. Ilme Rootare kui „lillenoppija naine“ meeldis Parksepa Keskkooli näiteringile. Õpilasžürii määras meid II kohale. Pärisžürii andis Jüri Rummule eripreemia lühima tekstilise rolli eest („kaks repliiki ja üks karjatus“, nagu žürii liige Enn Siimer kommenteeris). Kõige magusam oli aga saada suure žürii käest üks neljast peapreemiast ja vaimukuse eest, nagu nad ütlesid.
