Vallavalitsuses toimus järjekordne kohtumine külavanematega
Alates 2012. aasta algusest oli see kohtumine järjekorras viies. Pikemalt arutleti turvalisusega seonduvatel teemadel. Põhjuseks eelmisel suvel toimunud vargustelaine Võsul. Kuigi politsei infode kohaselt on eelmise aasta „kangelased" saadetud väljateenitud puhkusele, siis ei saa sellest teha järeldusi nagu kõik pätid on Võsult jäädavalt kadunud. Kindlasti ei salli loodus tühja kohta ja kindlasti kasvab peale uusi „tegijaid" ning rahvarikkadja eriti suvituspiirkonnad on tõmmanud ja tõmbavad edaspidigi hõlptulu otsijaid ligi. Seega peame olema ikka valvel ja tegema ise samuti kõik, et oma vara kaitsta. Üks kaitsmise võimalusi on piirkonniti koonduda ja aidata üksteist oma vara valvamisel. Nendest võimalustest käis külavanematele rääkimas Eesti Naabrivalve esindaja Marek Viljari ( MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht). Tema hinnangul on Naabrivalve kõige odavam variant kodu kaitsta - 1 euro on liitumine ja 1 euro on aastamaks. Lisaks tavapärasele Naabrivalve tegevusele, andis ta infot ka uuenduslikust häirenupu teenusest, millega saab üksikult elav eakas anda infot temaga juhtunud äpardustest.
Naabrivalvest põhjalikumalt on võimalik saada teadmisi aadressilt www.naabrivalve.ee
Lisaks turvalisuse teemadele räägiti lähenevast kevadest ja sellega seotud heakorratöödest, jäätmeveost ja teede hooldusest.
Nii nagu kevadeti ikka oli elav arutelu just teede hoolduse teemadel. Koosoleku ajaks oli välja kuulutatud riigihange teede hooldaja leidmiseks, kuid pakkumiste tegemise aeg polnud veel käes. 18.04 oli pakkumiste laekumise aeg, laekus 2 pakkumist ning soodsamaga sõlmitakse leping ning seega on ka võimalik õigeaegselt alustada teede profileerimise ja hooldusremondiga. Tegevust koordineerib valla poolt Peep Tõnisson Külavanemaid kutsuti appi selgitama oma küla maaomanikele nende maid läbivate avalike teede osas vallavalitsusega lepingute sõlmimise vajadusest ja selgitada millist kasu maaomanik sellisest lepingust saab. Samuti kutsuti külavanemaid üles esitama kauni kodu konkursile oma küladest ilusaid maju ja majapidamisi.
Jutuks oli 2011. aastal läbiviidud rahvaloendus, mille erinevaid analüüse on laekunud alates 2012. aasta teisest poolest ja laekub siiani. Sellest üldine kurb tõde on see, et rahvaarv vabariigis (võrreldes eelmise loendusega 2000.a.) on vähenenud 5,5% ning 15-st maakonnast vaid kahes ei ole iive olnud negatiivne ja seda eelkõige tänu rändele ülejäänud 13-st maakonnast.
Oluline külavanemate jaoks oli kindlasti Vihula valla kantide kaupa elanike arvu kasvamise-kahanemise informatsioon eelmise aasta jooksul. Nimelt on vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule maakonna omavalitsused jaotatud toime- ja tõmbepõhiselt piirkondadeks - kantideks. Vihula vallas on üheksa kanti - Võsu, Käsmu, Palmse, Sagadi, Vihula, Karepa, Võhma, Annikvere, Vergi. Teadaolevalt vähenes meie valla registreeritud rahvaarv eelmise aasta jooksul kokku nelja inimese võrra. Samas oli rahvaarvu muutus kanditi erinev. Kolmes kandis oli tegemist rahvaarvu vähenemisega ja kuues kandis suurenemisega. Suuremad vähenejad olid Võsu ja Palmse, mõlemad 17 inimese võrra ja suurem kasv toimus Karepa kandis, kuhu lisandus 14 uut inimest.
